Annela Anger-Kraavi: põllumeeste huvid on europarlamendis ikka kaitseta

Jätkuvalt ei kaitse Euroopa Parlamendis keegi Eesti huve põllumajanduse, majanduse, regionaalarengu ega keskkonna küsimustes. Seitsmest Eesti eurosaadikust neli valisid seadusandliku võimuta komitee, kirjutab Annela Anger-Kraavi.
Neljapäeval valiti Euroopa Komisjoni juhiks taas Ursula von der Leyen, kes lubas jätkata rohereforme samas vaimus ja täita kõik seni võetud ja vastu võtmata (näiteks kasvuhoonegaaside vähendamine 90 protsenti 2040. aastaks) kliimaeesmärgid vastutasuks 45 hääle eest rohelistelt, mis talle ka võidu kindlustasid. Ilma selle kokkuleppeta poleks hääled kokku tulnud.
Samal ajal lubab von der Leyen majanduse jalgadele aidata, Euroopa põllumeeste konkurentsivõimet tugevdada ning kaitsekulutusi suurendada. Kuidas ta seda etteantud ajaskaalal teha plaanib, pole selge. See on võimalik, aga ülikeeruline ning palju tööd ja raha nõudev ülesanne. Kõik kokku kõlab see, nagu lubataks meestele tasuta viina ja samal ajal naistele kaineid mehi. Loodame, et see on võimalik.
Ka Eesti rahva valitud saadikud on ennast sisse seadmas. Kolmapäeval valisid meie saadikud, millistesse komiteedesse nad kuuluma hakkavad, reedel kinnitati valikud. Asjaolu, et seitsmest Eesti eurosaadikust neli on teinud valiku välisasjade komitee kasuks, on arusaadav, sest mure Ukraina pärast on suur.
Mida ilmselt vähem teatakse, on see, et välisasjade komitee koos oma alamkomiteedega ei oma kaasseadusandliku jõudu, see täidab peamiselt Euroopa välis- ja kaitsepoliitika täideviimist jälgivat rolli. Seadusandlik roll on Euroopa Nõukogul. Teine selline komitee on välisarengu komitee, kuhu ühtegi täis- ega asendusliiget Eesti poolt ei kuulu. Kokku on 20 alalist komiteed, nende hulgas põllumajandus, keskkond, siseturg, majandus ja rahandus, regionaalareng.
Nüüd meenutagem valimiste eelset aega koos debattide ja aruteludega. Osalesin ise mõneski kliimamuutuste poliitika, põllumajanduse ja metsanduse teemalises debatis. Sai räägitud ka teadusest ja majanduskasvust ning euroregulatsioonide liiga agarast ülevõtmisest. Maaomanike mured Brüsselist tulevate regulatsioonide pärast tõid ka Eestis rahva meelt avaldama, mis ei ole eestlastele kuigi loomupärane ja seega näitab murede tõsidust.
Nii riigikogu opositsioon kui ka koalitsioon lubasid debattides seista Euroopa Parlamendis Eesti maaelu säilimise eest, seista hea, et liigne bürokraatia taanduks, et kliimamuutuste vähendamise regulatsioonide rakendamine põllumeestele liiga ei teeks ja et uus Euroopa ühtne põllumajanduspoliitika ka Eesti huve arvestaks.
Lubati ka hoolitseda äärealade elu säilimise eest. Ka 29. mail toimunud maaomanike meeleavaldusel lubati, et Eesti maaomanikke puudutavad otsused tehakse kodus ja mitte Brüsselis ehk siis järgitakse subsidiaarsuse põhimõtet. Ja nii edasi.
Aga tundub, et lubadusteks need jutud ka jäid. Nüüd, kui hääled koos, ei tundu ei põllumajandus, keskkond, regionaalareng enam kedagi huvitavat, sest nendega tegelevatesse komiteedesse ei soovinud keegi ei täis- ega asendusliikmeks minna. See, et üks inimene seal midagi ära teha ei saa, pole tõsi, palju sõltub ikkagi sellest, kui palju tööd teed ja kui paljusid kolleege end kuulama veenad. Ja suureks abiks on väga hea õigusalase inglise keele oskus.
Tuleb meelde, kuidas opositsioon sarjas Kaja Kallast lubaduste murdmise eest, kui too lubas enne valimisi mitte makse tõsta ja pärast valimisi seda ikkagi tegi. Tundub, et pada sõimas katelt. Peab tunnistama, et ehk Eesti majandusele parima valiku tegi Jüri Ratas, valides tööstus-, teadus- ja energeetikakomitee liikme koha ja olles asendusliige eelarvekomitees.
Tagasi mõeldes võeti kõik keskkonda ja põllumajandust puudutavad otsused, mida eriti opositsiooni saadikud debattides sarjasid, vastu just nende samade saadikute europarlamendis olles. Enamus erakondadest oli ka ühel või teisel ajal valitsuses. Ja ometi valis rahvas nad tagasi, ilmselt lootes, et nad on oma vigadest õppinud… Aga kõik jätkub vanaviisi.
Toimetaja: Kaupo Meiel