Eesti eurosaadikute ambitsioonid puudutavad selles Euroopa parlamendi koosseisus eelkõige välispoliitikat. Seega langeski kaalukauss nii, et lausa neli eestlast – Urmas Paet, Riho Terras, Sven Mikser ja Jaak Madison – kuuluvad väliskomisjoni, millel puudub seadusandlik võim.

Ainsa uue eurosaadikuna alustanud Jüri Ratas asus tööle tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonis. Marina Kaljurand töötab kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonis. Kaljurand kinnitati ka komisjoni esimeseks aseesimeheks. Jana Toom kuulub tööhõive ja sotsiaalkomisjoni ning petitsioonikomisjoni.

Urmas Paet kinnitati väliskomisjoni teiseks aseesimeheks.

"Kui vaadata, mis olukorras Euroopa täna on, siis kõige olulisem probleemistik ju seondubki välis- ja julgeolekupoliitikaga. Ehk ilma adekvaatse julgeolekutasemeta ei ole paljudel muudel asjadel ka mõtet. Nii et võib-olla siit tuleb otsida ka seda põhjust, miks ka mõned teised Eestist valitud saadikud on otsustanud töötada väliskomisjonis," selgitas Paet.

Parlamendi üks magusamaid kohti on aga põllumajanduskomisjon, kuid selles Eesti esindatus puudub. See võib aga tähendada, et Eesti huve põllumajanduse, keskkonna ega majanduse küsimustes arvesse ei võeta.

"Euroopa Parlamendis on 20 komisjoni ja kõiki me katta nagunii ei suuda. Meil on hea, kui me saame ennast pühendada mingile valdkonnale, mis on olulisem. Kuigi jah, loomulikult me oleks võinud olla nii põllumajanduses, kalanduses kui ka igal pool mujal esindatud," kommenteeris politoloog Karmo Tüür.

Ka Jüri Ratas, kes ainsa uue liikmena Euroopa Parlamenti suundus, ei näe probleemi eestlaste koondumises väliskomisjoni.

"Ju nad näevad, et nende roll, nende kogemused on siis seal, kõige paremini saavad nad seal seda maksma panna. Mina arvan täna, et energeetika, konkurentsivõime, majandus on see, kus mina saan kõige rohkem kaasa rääkida," ütles Ratas.

Jaak Madison, kelle eesmärk Euroopas on takistada rohereformide läbiviimist, ütles, et huvi on Eesti saadikutel olnud ka nende komisjonide vastu, kuhu nad ei kuulu. Seda, kuidas riikide esindajad parlamendis jagunevad, kodukord ei suuna. Küll aga koostatakse iga komisjoni koosseis nii, et see peegeldaks võimalikult suurel määral parlamendi kui terviku poliitilist tasakaalu.

"Kui sa küsid ükskõik mida, siis sa ei pruugi seda saada. Lõpuks komisjoni kohti on igal fraktsioonil kindel arv vastavalt selle fraktsiooni suurusele ja siis juba iga poliitfraktsioon ise otsustab, millised liikmed hakkavad esindama fraktsiooni nendes komisjonides. Ja kui seal on ikkagi tung väga tihe erinevate riikide saadikute poolt ühes fraktsioonis, siis ei pruugi saada seda tõesti, mida ta vähegi soovib," selgitas Madison.