Ursula von der Leyeni armuaeg, et kindlustada vähemalt 361 häält Euroopa Parlamendis neljapäeva pärastlõunal hakkab otsa saama. Teisipäeval veel vaieldi euromullis selle üle, kas ei piisaks tal ka 360 häälest, sest ametlikult on liikmesriigid seni nimetanud 720 asemel 719 europarlamendi saadikut, ent see on vaid detailike. Vaja läheks ikkagi 361 häält.

Teisipäeval valis parlament endale ka presidendi järgmiseks kaheks ja pooleks aastaks ning oodatult sai selleks taas Euroopa Rahvapartei esindaja Roberta Metsola. Temal läks muide vaja vaid kohalolnute poolthäälte enamust ehk 312 häält, ent ta kogus lausa 562. See võiks mõnes mõttes olla positiivne signaal ka von der Leyenile, et sõlmitud võimukokkulepe peab.

Samas oleks see järeldus siiski ennatlik, sest Metsola valimise tehingu osaks on ka europarlamendi 14 asepresidendi koha jagamine, millest jäävad kõrvale vaid poliitilised äärmused. See tähendab, et kaks kohta saavad ka Euroopa Konservatiivid ja Reformistid, kes von der Leyeni valimise kokkuleppes ei osale.

Ent mõned hääled võiks ta sealt siiski saada. Veel teisipäeva hommikul tegi ta nendega 50-minutilise kohtumise, et veenda enda kandidatuuri headuses. Gruppi kuuluv Läti eurosaadik Roberts Zile sõnas väljaandele Politico, et pole saladus, et nende grupp on von der Leyeni küsimuses lõhki. Tema isegi pole veel kindel, kas toetab või ei toeta. Poliitgrupil on kokku 78 häält ning igaüks neist on ilmselt kullahinnaga.

Viimane päev veel saadikuid isiklikult veenda ongi von der Leyenil sisuliselt täna, sest neljapäeva hommikul peab ta kõne ja läheb hääletuseks. Poleks ime, kui tema saatus komisjoni presidendina olekski lõpuks vaid üksikute saadikute otsustada.