Metsola tagasi valimist toetas 720-liikmelises parlamendis hääletamisel osalenud 623 saadikust 562 parlamendiliiget. Valimissedeli võttis välja 699 saadikut, aga tühje või rikutud hääletussedeleid oli 76. Metsola vastu kandideerinud Hispaaniast valitud parlamendi Vasakliidu saadikurühma liige Irene Montero sai 61 häält.

Metsolast sai esimene naine, kes Euroopa Parlamendi juhiks tagasi valiti. Esimene teiseks ametiajaks tagasi valitud parlamendi president alates sellest, kui 1979. aastal muutus europarlament otsevalitavaks institutsiooniks, oli sakslane Martin Schulz (2012-2017).

Metsola on olnud Euroopa Parlamendi liige alates 2013. aastast. 2020. aasta novembris valiti ta esimeseks asepresidendiks. Pärast president tollase parlamendi presidendi David Sassoli surma 11. jaanuaril 2022 oli ta lühikest aega parlamendi presidendi kohusetäitja. 18. jaanuaril 2022 valiti Metsola Euroopa Parlamendi presidendiks. Metsola on Simone Veili (1979–1982) ja Nicole Fontaine'i (1999–2002) järel kolmas Euroopa Parlamendi naispresident.

Suures osas tseremoniaalses rollis Metsola juhitav institutsioon on kaasotsustusõigusega EL-i seadusandlike ettepanekute vastuvõtmisel ning kinnitab ka EL-i eelarve.

"See peab olema koda, mis ei karda juhtida ega muutuda. Oleme alustanud, aga pole veel lõpetanud," ütles Metsola pärast valimistulemuste selgumist. Ta rõhutas, et parlament peaks jätkuvalt olema Ukraina ja õigusriigi põhimõtete tugev toetaja ning taotlema endale õigust Euroopa Liidus seadusandlikke algatusi esitada. Praegu saab uusi EL-i õigusaktide eelnõusid esitada ainult Euroopa Komisjon.

Metsola pälvis oma esimesel ametiajal seadusandjate kiidusõnu parlamendi tuntuse tõstmise ja Ukrainale vankumatu toetuse avaldamise eest.

Ta oli esimene EL-i institutsiooni juht, kes külastas Kiievit pärast Venemaa 2022. aasta veebruari sissetungi ning on järjekindlalt toetanud Ukraina püüdlust EL-iga ühineda.

Mõned EL-i ametnikud ütlesid Reutersile, et hindavad Metsola võimet ühendada tsentristlikud parteid europarlamendis pärast seda, kui paremäärmuslased saavutasid eelmisel kuul toimunud Euroopa Parlamendi valimistel suurt edu.

Samuti on ta püüdnud parandada parlamendi mainet pärast parlamendiliikmetele altkäemaksu võtmise paljastanud niinimetatud Qatargate'i skandaali, pakkudes välja rangemad reeglid seadusandjate finantsdeklaratsioonide ja lobistidega suhtlemise kohta, kuigi väidetavalt pole neid reforme täielikult veel jõustatud.

EL-i väikseimast riigist pärit Metsola sai EL-i seadusandjaks 2013. aastal, enne kui tõusis institutsiooni läbi aegade noorimaks presidendiks.

Esialgsete valimiste eel kritiseeriti teda oma seisukoha pärast abordi suhtes. Euroopa Liidu seadusandjana Maltalt, kus abort on suures osas ebaseaduslik, oli Metsola vastu resolutsioonidele, mis nõuavad naistele juurdepääsu ohututele abortidele. Ent europarlamendi presidendiks saades kohustus ta esindama EL-i assamblee seisukohta seksuaal- ja reproduktiivõiguste, sealhulgas naiste õiguste kohta ohutute abortide osas.

Metsola (neiupõlvenimega Tedesco Triccas) on sündinud 18. jaanuaril 1979, ta on abielus soomlase Ukko Metsolaga ja neil on neli poega.

Euroopa Liidu lepingu artikli 14 kohaselt valib parlament presidendi oma liikmete hulgast. Alates esimestest Euroopa Parlamendi otsevalimistest 1979. aastal on presidendi ametiaeg kaks ja pool aastat ning teda saab tagasi valida. See tähendab, et iga parlamendikoosseisu ametiajal võib parlamendil olla kaks presidenti. Alates parlamendi loomisest 1952. aastal on seda juhtinud 31 presidenti, neist 17 pärast 1979. aastat.

Parlament valis ka asepresidendid

Euroopa Parlamendi täiskogu valis ametisse 14 uut asepresidenti. Esimeses hääletusvoorus valiti 11 ja teises kolm asepresidenti

Salajasel hääletusel valiti asepresidentideks Sabine Verheyen (EPP), Ewa Kopacz (EPP), Esteban Gonzalez Pons (EPP), Katarina Barley (S&D), Pina Picierno (S&D), Victor Negrescu (S&D), Martin Hojsik (Renew), Christel Schaldemose (S&D), Javi Lopez (S&D), Sophie Wilmes (Renew), Nicolae Stefanuta (Greens/EFA), Roberts Zile (ECR), Antonella Sberna (ECR) ja Younous Omarjee (The Left).

Kokku andis esimeses voorus oma hääle 701 parlamendiliiget. Tühje või kehtetuid sedeleid oli 36 ning valituks osutumiseks oli vaja saada vähemalt 333 häält. Teises hääletusvoorus andis oma hääle 674 parlamendiliiget. Tühje või kehtetuid sedeleid oli 65 ning valituks osutumiseks oli vaja saada vähemalt 305 häält.

Asepresidendid on Euroopa Parlamendi juhatuse liikmed. Lisaks neile kuulub parlamendi juhatusse viis kvestorit, kellel on juhatuses nõuandev hääl. Nemad valitakse ametisse kolmapäeval.

Juhatus koostab parlamendi esialgse eelarve ning otsustab haldus-, personali- ja organisatsiooniliste küsimuste üle.

Igal juhatuse liikmel on oma vastutusala, mille määrab president. Lisaks võivad asepresidendid vajadusel presidenti asendada, sealhulgas juhatada täiskogu arutelusid ja esindada parlamenti tseremooniatel ning üritustel.

Fraktsioonid püüavad asepresidente ja kvestoreid valides tagada, et juhatuse koosseis peegeldaks üldjoontes fraktsioonide arvulist tugevust, võttes arvesse ka presidendi valimise tulemusi.