Kliimaministeeriumis on valminud maapõueseaduse muutmise eelnõu, millega viiakse riigimaal kaevandamise tasud kokku viimatise maa korralise hindamisega ning pakutakse välja abinõud, kuidas hüppelist hinnatõusu leevendada.

Seni viimane maa korraline hindamine viidi maa-ameti poolt läbi mullu ning kuivõrd eelmisest hindamisest oli möödas rohkem kui 20 aastat, tõusis maa hind järsult. Keskmine hinnatõus Eestis oli umbes kaheksakordne, kuid hinnatõus erines piirkonniti märkimisväärselt.

Eelnõu järgi kasvaksid turba- ja mäetööstuse jaoks seega kaevandamistasud mitu korda, samas leidub ka piirkondi, kus kaevandamine muutub hoopis odavamaks.

Turbatööstusmaadel suurenevad keskmiselt tasud umbes kaks korda, maksimaalne tasu tõus on 12-kordne. Kui 2001. aastal läbi viidud maa hindamise järgi on seni keskmine tasu 13 eurot hektari eest, mulluse hindamise põhjal saab keskmine tasu olema 23 eurot. Kaevandamistasu suureneb kahel kolmandikul katastriüksustest.

Enamjaolt jääb aastane tasu tõus 100 ja 5000 euro vahele, kümmekonnal katastriüksusel on tõus suurem. Kõige suurem tõus on Harju maakonnas Rae vallas asuval kahel katastriüksusel, kus tasu tõuseb umbes 50 000 euro võrra.

58 katastriüksusel turbakaevandamise tasu väheneb, üldjuhul jääb vähenemine 100 ja 1000 euro vahele.

Mäetööstusmaadel aga suurenevad tasud rohkem: keskmine tõus on kaheksakordne, maksimaalne lausa 71-kordne. 2001. aasta maksustamishinna alusel on keskmine kasutamise tasu 53 eurot hektari kohta, 2024.
aasta maksustamishinna alusel on keskmine kasutamise tasu 197 eurot.

Eelnõu seletuskirjas on välja toodud ka suurimad hinnatõusud: Pärnu maakonnas Tori vallas Tammiste külas asuval katastriüksusel 71 korda (12 eurolt 870 euroni), Harju maakonnas Saku vallas Männiku külas asuval katastriüksusel 62 korda ning Tartu maakonnas Luunja vallas Kabina külas asuval katastriüksusel 53 korda.

Männiku külas asuval katastriüksusel tähendab tõus seda, et kaevandajal tuleb maksta 300 000 eurot senisest rohkem.

Väheneb tasu vaid kuuel katastriüksusel.

Abimeetmed järsu tõusu vältimiseks

Et maa hinna järsk tõus ei paneks maaomanikke korraga kordades rohkem maksma, pani riik maaomanike maksutõusule piiri ette: maamaks saab kasvada aastas maksimaalselt 10 protsenti ning senise maksimaalse maksustamismäära, 2,5 protsendi, asemel saab järgmisel aastal ülempiiriks üks protsent.

Tasu aastamäära muudetakse ka kaevandajate jaoks: tasu aastamäär on edaspidi senise viie protsendi asemel kolm protsenti maa maksustamishinnast või erakorralisel hindamisel määratud väärtusest. See muudatus on aga sisse kirjutatud juba maa maksustamishindade tõusu, mis lihtsalt uude seadusesse lisatakse.

Lisaks kehtestatakse ajutine abinõu, et hinnatõus väga rängalt ei mõjuks: üleminekuperioodiks määratakse kaheksa aastat ning kasutamise tasu aastaseks lubatud kasvuks on 50 protsenti eelmise aasta tasust.

"See abinõu annab rentnikele võimaluse kohaneda muutunud olukorraga. Kaheksa aastat on piisav kohanemisaeg, mille jooksul saavad ettevõtjad teha vajalikud ümberkorraldused oma majandustegevuses," märgitakse eelnõu seletuskirjas.

Muutub ka lubatud intervall, mille järel tasu saab muuta: senise kolme aasta asemel saab selleks olema neli aastat ehk periood, mil hakkab toimuma maa korraline hindamine (järgmine aastal 2026). Kuivõrd seni toimus maa korraline hindamine pehmelt öeldes kaootiliselt, siis kasutati maa ümberhindamiseks erakorralisi hindamisi.

Eelnõu järgi hakkab seadusemuudatus kehtima 1. jaanuarist 2024 ehk samal ajal, kui kasutusele võetakse ka mullused maa hindamise tulemused.

Eelmise aasta lõpu seisuga oli riigi kinnisvararegistri andmetel maavara kaevandamise eesmärgil kasutada antud 630 riigivarana arvel olevat katastriüksust: neist 617 võlaõigusliku lepinguga ja 13 kasutusvalduse vormis. Ülekaalukalt suurim osa lepinguid on sõlminud maa-amet, eks on 95 protsendil lepingutest määranud tasu maa maksustamishinna järgi.