"Kinnitan uhkusega, et asepresident Kamala Harris on kogunud kongressi delegaatide häälteenamuse ja temast saab demokraatide presidendikandidaat," sõnas USA demokraatide rahvusliku komitee juht Jaime Harrison.

Nüüd on põhimõtteliselt kindel, et asepresident Kamala Harris ja endine president Donald Trump astuvad novembrikuistel USA presidendivalimistel vastamisi.

Kandidaadid pole erinevad ainult poliitiliselt, vaid ka tuntuselt.

"Mõlemal poolel on palju võimalusi ja riske. Järgmistel nädalatel pühendutakse Kamala Harrise määratlemisele, sest Trumpi kuvand on juba väga selge," ütles Associated Pressi poliitikatoimetaja Bill Barrow.

USA-eksperdi Liisa Pasti sõnul pole Harris olnud asepresidendina väga tegus välispoliitikas, mistõttu võib eeldada, et ta jätkab suuresti president Joe Bideni jälgedes. Seega jääks USA maailma asjadega tihedalt seotuks.

"Bideni ja Trumpi presidendiaegade suurim vahe välispoliitikas, mis mõjutab ka otseselt Eestit, on nende usk rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, Atlandi-ülestesse suhetesse ja multilateralismi ehk teisisõnu, kui oluline on NATO. Bideni ja eeldatavasti ka Harrise seisukohalt on NATO oluline, on olulised liitlassuhted," rääkis Past.

Samas on USA tervikuna olnud viimased 15 aastat suures muutumises ja USA-eksperdi Andreas Kaju arvates on nende tähelepanu aina rohkem liikumas Euroopalt Hiinale, sõltumata sellest, kes on parasjagu president. Samal põhjusel on keeruline ennustada, mis saab ühel või teisel puhul Ukraina toetamisest.

"Ega ükski Ameerika administratsioon ei ole huvitatud selle sõja kestmisest. Kõik tahaksid neid rahuläbirääkimisi pigem varem kui hiljem. Tõenäoliselt võivad erineda – ja see võib olla Ukraina jaoks muidugi oluline –, millised on need lähtetingimused, millega Ukrainat laua taha surutakse," rääkis Kaju.

Vaatamata sellele, et Harris on kutsunud Iisraeli üles Gaza sõda lõpetama ja avaldanud tsiviilelanike kannatuste pärast muret, on Kaju sõnul õhus küsimus, kas see ka praktikas midagi tähendab. Trump on Iisraeli toetanud, kuid samal ajal soovinud juudiriigi suhete paranemist võtmetähtsusega Lähis-Ida riikidega.

"Sellise suure muutuse toomine, mille eesmärk on vastukaalu ehitamine Lähis-Idas Iraani kasvavale mõjujõule, eeldab tegelikult seda, et Iisraeli operatsioonid ja sõda ei kasva, ei paisu," ütles Kaju.

Kamala Harris peaks järgmise nädala alguses teatavaks tegema ka oma valiku asepresidendi kandidaadiks.