Gaasi hind Hollandi gaasibörsil TTF kerkis möödunud reedel ligi 37 euroni kuupmeetrist, kuid alustas esmaspäeval väikse langusega.

Marko Allikson Baltic Energy Partnersist ütles ERR-ile, et alates veebruari teisest poolest kuni juunikuuni oli vaikne gaasi hinnatõus 23 euro megavatt-tunni tasemelt kuni 34–35 euroni. Juuni keskpaigaks tekkis Euroopas tunne, et mahutid on hästi täitumas, suuri riske ei ole ja sellega kadusid kõik hirmud, mille mõjusid oli kardetud.

"Aga mis on viimasel kolmel nädalal toimunud, on eelkõige see, et Aasias on mitmel pool olnud kuumalained, mis tähendab, et LNG-d on Indias, Jaapanis ja Lõuna-Koreas ostetud rohkem kui tavapäraselt," selgitas ta.

See tähendab, et LNG saamiseks tuleb ka rohkem maksta ja Aasia hind on Euroopa hinnalt eest ära liikunud.

"Kõik saadaolevad vabad LNG-kargod on pigem liikunud Aasiasse, eelkõige Ameerika Ühendriikidest, selle asemel, et tulla Euroopasse," ütles Allikson.

Tema sõnul liiguvad Euroopa hinnad Aasia omadele lihtsalt järele. Lisaks on viimasel ajal hindu kindlasti mõjutanud ka Lähis-Idas toimuv, sest kui on oht, et Pärsia lahest ei saa enam maagaasi, siis Katar on seal üks suuremaid eksportijaid.

"Kui tekib mingisuguseidki takistusi ennekõike Aasiasse minevale LNG-le, siis see kindlasti on põhjustanud ostjate seas hirme ja viinud hinnad üles," tõdes ta.

Alexela energiakaubanduse portfellijuht Kalvi Nõu tõi gaasi reedese hinnatõusu mõjutajana samuti välja just kasvavad pinged Lähis-Idas.

Samal ajal on nafta hind Lähis-Ida pingetest hoolimata langemas: augusti alguses ületas Brenti toornafta barreli hind 80 dollari piiri, kuid hakkas seejärel allapoole tulema ja oli esmaspäeva lõunaks 75,50 dollarit barreli kohta.

Nõu sõnul ei ole aga nafta- ja gaasituru hinnaliikumised üldiselt teineteisega seotud, sest turud ning tarnekanalid on fundamentaalselt erinevad.

Ta tõi välja, et esmaspäeva hommikul alustas TTF-i gaasibörs väikese langusega, mis tuleneb eelkõige järsult kukkunud aktsiafutuuridest ja Aasia turgude kukkumisest ööl vastu esmaspäeva, sest kardetakse majandussurutist ning aina tõenäolisemat sõda Lähis-Idas.

"Kuna Iisrael on maagaasitootja, kes tavaolukorras ekspordib gaasi ka Egiptusesse ja Jordaaniasse, siis on sõjaoht suurendanud riski, et Iisraeli maagaasi eksport katkeb. Sellega kasvaks Egiptuse vajadus LNG-d maailmaturult osta ja seeläbi suureneks üldine nõudlus LNG järele," lausus Nõu.

Lisaks on Euroopa gaasihoidlate täituvus rekordkõrge ja aina rohkem lõõmav majandussurutis vähendaks Nõu sõnul kindlasti maagaasitarbimist veelgi.

Venemaa gaas tuleb jätkuvalt Euroopasse

Allikson ütles, et kui kuumalained vaibuvad ja geopoliitiline olukord rahuneb, siis on gaasi hinnal taas langusruumi, sest Euroopa mahutid on täis.

"Ühtegi sellist sündmust tegelikult ei ole, mis võiks ohtu seada Euroopa varustuskindluse, aga lühiajaliselt hinnad liiguvad üles ja alla just sellest sõltuvalt, mida ilm teeb ja millised probleemid võivad mujal maailmas olla," tõdes ta.

Lisaks Lähis-Idale mõjutavad Alliksoni sõnul olukorda Euroopas jätkuvalt ka Venemaalt tuleva gaasi varustusprobleemid, sest mingi osa gaasi tuleb läbi Ukraina, mingi osa läbi Türgi ja endiselt tuuakse Euroopasse ka Venemaa gaasi.

"Siin on hiljuti olnud oht, et eelkõige läbi Ukraina tulevad vood võiksid peatuda juba varem kui selle aasta lõpus. Praeguse seisuga oodatakse, et sealt vähemalt tõesti aasta lõpust edasi enam Venemaalt gaasi ei tule," rääkis ta. "Aga jällegi, ka need kartused on olnud esialgu põhjendamatud, gaas on jätkanud Venemaalt tulemist."

Allikson märkis, et kui vaadata Venemaa osakaalu näiteks Euroopa gaasivarustuses, siis viimasel kuul on see küllalt lähedane Ameerika Ühendriikidele – USA LNG-vood on sedavõrd vähenenud, sest on eelkõige Aasiasse suunatud.

"Venemaa gaasimahud on peaaegu võrdseks muutunud," nentis Allikson.