Viimastel päevadel on palju ärevust tekitanud intensiivistuvad vastasseisud Lähis-Idas. Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul on ilmne, et ka Eesti huvides ei tohiks potentsiaalne Lähis-Ida sõda laieneda. Tema hinnangul peaks takistama sellise olukorra eskaleerumist, kus Eesti ühes suuremate liitlastega ei suuda olukorda piisavalt hästi hallata.

Teisest küljest lisas Mihkelson, et Eesti naabruses ja ka maailmas toimuva kontekstis peavad liitlasriigid rohkem keskenduma Ukraina toetamisele. "Ma väidan, et kui me tahame saavutada püsivamat ja kestvamat rahu mitte ainult Euroopas, meie lähipiirkonnas, vaid ka näiteks Lähis-Idas, on täiesti möödapääsmatu, et lääs aitaks Ukraina selles sõjas võidule," sõnas Mihkelson.

"See tee ei ole nii-öelda ilmselge väga paljudele meie liitlastele, aga see ongi see koht, kus kohas nii meie diplomaatia kui ka välispoliitika keskenduma peaks, Lähis-Idas meie võimekuses midagi väga põhimõtteliselt muuta on keerulisem," lausus Mihkelson.  

Mihkelsoni seisukohaga nõustus ka Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor Indrek Kannik: "Lähis-Ida ei saa meie prioriteet olla, me ei suuda sinna väga palju panustada."

Samas oli Kannik arvamusel, et teatud eetiliste ja laiemate poliitiliste valikute puhul tuleb ka selles konfliktis selge seisukoht võtta.

"Kui valik on Iraani ja Iisraeli vahel, siis ükskõik kui halb liitlane ka Iisrael paljudel puhkudel on, on siiski see, et ta on meile kultuuriliselt ja poliitiliselt lähem, " tõdes Kannik.

"Seetõttu ma võib-olla ei pea kõige õnnestumaks seda, mida me siin tegime Palestiina-Iisraeli küsimuses mõned kuud tagasi, kus me oma senist hääletamispositsiooni, väga pikalt väljakujunenud positsiooni, ÜRO-s muutsime," kommenteeris Kannik Eesti selle aasta mais tehtud otsust toetada ÜRO Peaassamblee resolutsiooni, mis kutsus üles Palestiinale ÜRO täisliikme staatust andma.

Kannik väljendas lootust, et Eesti sarnaseid samme rohkem ei tee ning säilitab sellistes küsimustes stabiilse suhtumise. 

Mihkelson tõi saates välja, et ka praegu ametisse astunud koalitsioon rõhutas ühe välispoliitika põhimõttena, et demokraatlikud ühiskonnad ja riigid peaksid praeguses maailmas rohkem kokku hoidma, sealhulgas ka Iisraeli toetamise küsimuses.