Iisrael valmistub Iraani suureks rünnakuks, pinged on kerkinud tasemeni, mida pole nähtud pärast 2023. aasta 7. oktoobri Hamasi rünnakuid. 

USA on saatnud Lähis-Itta hävitajaid ja sõjalaevu, välisminister Antony Blinken ütles pühapäeval, et Iraani ja Hezbollah' rünnak Iisraeli vastu võib alata juba esmaspäeval. Käes on teisipäev ning Iraan pole veel Iisraeli rünnanud. 

Polegi nüüd selge, millal ja kas üldse Iraan korraldab Iisraeli vastu rünnaku. Iisraeli kodanikud peavad nüüd elama meedia spekulatsioonide keskel, vahendas The Telegraph.

Eeldatava Iraani rünnaku näol oleks islamiriigi teatel tegemist kättemaksuga, kuna hiljuti tapeti Teheranis Hamasi liider Ismail Haniyeh ja eelmisel nädalal sai Liibanonis surma Hezbollah' tippjuht Fuad Shukr. Iraan aga rahastab mõlema terroriorganisatsiooni tegevust ja külvab nende abil piirkonnas ebastabiilsust. 

Iraani võimud on korduvalt lubanud, et maksavad oma liitlaste tapmise eest kätte. Alles esmaspäeval seletas Iraani revolutsioonilise kaardiväe kõrge ohvitser Hossein Salami, et Iisrael "kaevab endale hauda". 

Iraani käsutuses on ligi kolm tuhat ballistilist raketti, samas pole nende kvaliteet just kõige parem. Aprillis saatis islamiriik Iisraeli suunas teele droone, tiibrakette ja 120 ballistilist raketti. Umbes 99 protsenti Iraani poolt teele saadetud rauast tulistati alla. Kui aga kasvõi üksainus Iraani ballistiline rakett suudaks Iisraeli õhutõrjest läbi murda, oleksid kahjud tohutud. 

Samuti võib Iisrael oodata, et Iraan korraldab riigi vastu küberrünnakuid. Ajaleht Financial Timesi andmetel üritasid Iraani häkkerid 2020. aastal sisse murda Iisraeli veetaristusse. Viimaste aastate jooksul on toimunud teisigi Iraaniga seotud küberrünnakuid Iisraeli vastu, rünnatud on Ben-Gurioni lennujaama, elektrijaamu, sadamaid, rafineerimistehaseid ja energiafirmasid. 

Samuti võib Iraan võtta veel sihikule Iisraeli saatkonnad. Iisraeli saatkonnad on juba alates 7. oktoobrist olnud kõrgendatud valmisolekus. Kui aga Iraan võtabki sihikule saatkonna ning surma saab Iisraeli suursaadik või ametnik, võib Iisrael samaväärselt kätte maksta. 

Küsimusi tekitab veel Hezbollah' tegevus. Alates 7. oktoobrist on Hezbollah tulistanud Põhja-Iisraeli suunas ligi seitse tuhat tankitõrjeraketti, raketti ja drooni. Hezbollah' rünnakute tõttu on surma saanud ligi 40 inimest. Väidetavalt on Hezbollah' käsutuses 150 000 raketti. 

Kuigi Iisraelil on kaasaegne ja väga võimekas õhutõrje, siis eksperdid leiavad, et Hezbollah' täiemahuline rünnak Iisraeli vastu võib kaasa tuua suuri purustusi ning paljud inimesed võivad hukkuda. 

Juba juunis teatas Hezbollah' liider Hassan Nasrallah, et ükski koht pole Iisraelis turvaline. Suure tõenäosusega ei järgi terroriorganisatsioon rünnaku korral ka mitte mingisuguseid reegleid ja võtab sihikule tihedalt asustatud piirkonnad. 

Siiani polegi seega veel selge, kas Iraan korraldab otserünnaku Iisraeli vastu. Selle asemel võib islamiriik panustada sellele, et tema rahastatud terroriorganisatsioonid teevad Teherani eest ära musta töö. Sellega saadaks Iraan Iisraelile ka signaali, et Teheran pole laiemast sõjast huvitatud.