Kliimaministeerium saatis kooskõlastusringile looduskaitse- ja metsaseaduse muudatused, millega on kavas suurendada looduskaitsealuse maa osakaalu, kehtestada lageraie keeld looduskaitsealadel ja lubada puupõldude istutamist. Ühtlasi loodab ministeerium sõlmida ühiskondliku kokkuleppe, mis viiks aastaid vindunud metsanduse arengukava valmimise ja vastuvõtmiseni, vahendas "Aktuaalne kaamera". 

Kui praegu moodustab looduskaitsealune maa ümmarguselt 28 protsenti Eesti territooriumist, siis uue seadusega on kavas kehtestada piiriks 30 protsenti. Seejuures oleks see sihtarv nii lagi kui ka põrand.

"See kõige suurem põhimõte on, et me soovime luua selgust, et meil on 30 protsenti maismaast, kus meil on riiklik kaitse. Sellest 30 protsendist, mida kaitseme, umbes pool on mets. Seal all on ka sood, niidud, puisniidud, kõik erinev, mis meil looduskaitsealadel need erinevad maastikud on," ütles kliimaminister Yoko Alender.

Puuduolev kaks protsenti võetakse kaitse alla riigi maadest. Erametsaliidu tegevjuht Jaanus Aun tervitas konkreetse osakaalu kokkuleppimist.

"Me ühelt poolt oleme päri sellega, et fikseerime selle määra ära. See suund on õige. Aga meie küsimus on siis, et milliseid maid sinna sisse arvestatakse, milliseid mitte. Kui me oleme nüüd õigesti aru saanud, siis mitte kõiki kaitstavaid maid sinna 30 protsendi hulka statistikas ei arvestata. Näiteks kohalike omavalitsuste seatud metsakasutuspiiranguid. Need sinna sisse ei lähe," lausus Aun.

Looduskaitsjad seevastu peavad konkreetse protsendi määratlemist problemaatiliseks.

"Väga suur probleem on seal see, kui me näeme seda 30 protsenti n-ö laena või maksimumina. See on üks asi, mida tegelikult erinevad rahvusvahelised lepped meil teha ei luba, et kaitstavate alade protsent peab olema midagi, mis lähtub sellest, kui hästi läheb meie kooslustel ja liikidel," ütles Eestimaa Looduse Fondi metsaekspert Liis Kuresoo.

Teise peamise muutusena on kaitsealustel maadel lageraiekeelu kehtestamine. Kokku puudutab see lageraiekeeldu 125 000 hektaril, millest 36 000 hektarit asub eramaadel.

"Tegelikult see muudatus ei ole nii suur kui näib. Tõepoolest, lageraied nüüd keelati ära looduskaitsealadel, seda võib pidada positiivseks algatuseks, aga tegelikult kaitsealade lagedaks raiumine selle otsusega ära ei lõppe, sellepärast et ikkagi jääb võimalus teha lageraieid teiste raieliikide nime all," lausus Kuresoo.

Jaanus Aun märkis, et erametsaliidu nägemuses peaks tõusma ka hüvitised.

"Meie nägemuses on midagi ikkagi oluliselt puudu, et kui kuskil teeme reegleid rangemaks, mis tähendab ikkagi intensiivsete omandipiirangute tekkimist erametsaomanikele, siis hüvitiste pool peab sealsamas kõrval kohe olemas olema. Kui ei ole ka raha õiglaste hüvitiste maksmiseks, siis riigil on metsa ja maad, mida on võimalik inimestele asemele anda, kui ikkagi nende omand sisuliselt ära võetakse," sõnas Aun.

Peamiselt kavatseb ministeerium hüvitada piiranguid ja keelde loaga rajada senistele põllumaadele metsamaid ehk niinimetatud puupõlde. Ministeeriumi suurem eesmärk on sillutada seadusemuudatuste abil teed ühiskondliku kokkuleppeni, mis võimaldaks lõpule viia aastaid vindunud metsanduse arengukava, mis seni on seisnud lepitamatute huvigruppide taga. Ent endiselt sõltuvad seisukohad istekohtadest ehk suurt lähenemist looduskaitsjad ja metsaomanikud üksteise vaadetele ei prognoosi.