Kõlvarti sõnul peaks kõrgharidus olema kättesaadav sõltumata inimese sotsiaalmajanduslikust taustast.

"Kõrgharidusreform, mis 2013. aastal käivitati ja mille eesmärk oli kättesaadav eestikeelne haridus, tõi tegelikult kaasa vastupidise efekti. Eestikeelsete õppekavade maht langeb ja kvaliteetne kõrgharidus sõltub üha enam sotsmajanduslikust taustast. Tegime küll kõrghariduse tasuta kättesaadavaks, aga ei taganud vajalikku rahastust kõrgkoolidele. Ja kus on nüüd kõrgkoolide prioriteet – tasulised ingliskeelsed õppekohad, mille abil saavad ülikoolid vajalikud tulud," rääkis Kõlvart.

Ta pakkus lahenduseks, et riik peaks välja tooma enda jaoks prioriteetsed õppekavad, kus ka riigi tellimus oleks suurem ja õppimine tasuta.

"Samuti peaks tulevikus tagama olukorra, et noortel spetsialistidel tekiks kohustus ehk kui said tasuta kõrghariduse, siis on kohustus töötada kodumaal sel erialal vähemalt kaks-kolm aastat. Räägin näiteks arstidest, aga ka õpetajatest."

Kuid neil õppealadel, kus riigil erilist vajadust pole, siis ei peaks Kõlvarti sõnul seal ka riiklikku tellimust nii palju olema.

"Ja kui kellelgi on suur soov neil õppida, siis tuleb selle eest maksta. Samas on oluline, et andekad noored saaksid tasuta õppida. Aga seal, kus riigil vajadust pole, seal peavad õpilased ka maksma," ütles Keskerakonna esimees.

Pangamaks tuleks kehtestada

Kõlvart rääkis ka riigi rahalisest seisust laiemalt ja leidis, et majandust pole võimalik uute maksudega käivitada. Ta ütles, et Keskerakond ei jää vaid koalitsiooni plaanide kritiseerijaks ja pakkus omalt poolt välja mõned lahendused, kuidas riigi tulusid suurendada.

"Raha tuleb võtta sealt, kus seda on, mitte inimeste taskutest, kus seda tänaseks enam eriti alles pole. Esiteks pangamaks, seda oleks vaja olnud kehtestada juba kaks aastat tagasi. Eriti arvestades, kui suured kasumid on pankadel olnud. Aga mitte ainult pangad, ka rahvusvahelised suurkorporatsioonid nagu Facebook. Miks nad ei maks Eestis?" küsis Kõlvart.

Teise võimalusena riigi tulusid suurendada tõi ta välja astmelise tulumaksu. Kolmandaks märkis ta ära soodsate tingimuste loomise, et väliskapital Eestisse tuleks.