Peaminister Kristen Michal Reformierakonnast ei pea mõistlikuks, et kogu kõrgharidus oleks tasuta.

"Need erialad, mis lähevad eeskätt turule, ma küsiksin täitsa avalikult siin, et miks me peaksime maksma kõikide juristide tasuta hariduse eest. On neid, kes peaks minema õigusteadusesse, neid, kes peaks sisesüsteemi minema, aga on väga palju neid, kes lähevad avalikule turule," lausus ta.

Samuti tõi Michal välja, et pooled haldusjuhiks õppijad võiks oma koolituse eest ise maksta.

"Selle raha me võiksime ju jätta ülikoolidele, nad saaksid pakkuda õpetajatele, arstidele, paljudele muudele erialadele võib-olla rohkem õppekohti, võib-olla paremaid tingimusi," sõnas peaminister.

Margust Tsahkna Eesti 200-st on Michaliga sama meelt.

"Ei ole vaja tasuta kõrgharidust anda 100 protsenti helikopterilt kõigile külvates. Ka mina olen õppinud õigusteadust, ma tean palju neid inimesi, kes on nõus maksma, kes saavadki maksta hariduse eest. On teatud erialad, kus miks mitte võtta õppemaksu," ütles ta.

Tsahkna lisas, et ülikoolid võiksid saada õiguse võtta välistudengitelt õppemaksu eestikeelse õppekava puhul.

Mihhail Kõlvart Keskerakonnast peab vajalikuks prioriteetide määratlemist, sest väikeses ühiskonnas on ressurss piiratud.

"Mina olen nõus, et kõrgharidus peab olema tasuta, aga see peab olema diferentseeritud. Riigil peavad olema valitud prioriteedid. Haridusprioriteedid peavad olema otse seotud majandusprioriteetidega," lausus Kõlvart. "Ja veel üks võib-olla ebapopulaarne mõte: jah, kõrgharidus tasuta, aga peab olema reguleeritud tulevik, et kuidas panustavad pärast need noored spetsialistid meie majandusse."

Lauri Läänemets Sotsiaaldemokraatlikust erakonnast leiab, et kõrgharidus peaks olema siiski tasuta.

"Kui võtame Euroopas Taani või mis iganes teised riigid, kui palju nad nende helgete peade eest on nõus maksma, meie siin elavate Eesti inimeste eest. Seal on olemas kõiksugu toetused selleks, et tule ainult teistesse riikidesse õppima," tõi ta välja.

Läänemetsa sõnul saadaks tasuline kõrgharidus Eesti talentidele sõnumi, et võib-olla tasuks maailmas rohkem ringi vaadata ja ikkagi Eestist ära minna.

Urmas Reinsalu Isamaast ütles, et tema idee oli tasuta eestikeelne kõrgharidus, aga võõrkeelne kõrgharidus ei peaks tasuta olema.

"Kuidas meil omal ajal oli: pooled lapsed, kes läksid ülikooli, olid tasuta ja pooled maksid täishinna eest. Kusjuures just maapiirkondadest, väiksema sissetulekutaustaga, kuna ka nende keskmised koolilõpu õpitulemused olid madalamad, maksid täie rauaga ja see oli tasakaalust väljas," lausus ta.

Reinsalu hinnangul peaks küsima, kas on mõtet pakkuda tasuta ingliskeelset haridust.