"Ükski Tallinna haridusjuht ei tohiks küüditamisse suhtuda sellisel viisil," ütles Ossinovski kolmapäeval ERR-ile. "Selle teksti sisu ega tonaalsus ei ole Eesti Vabariigis moraalselt vastuvõetav. Minu jaoks isiklikult on eriti räige härra Sergei Ptšjolkini õigustus metsavendade pereliikmete küüditamisele, et saavutada Stalini režiimi eesmärgid. Siin on tegemist inimsusevastase kuriteo heakskiitmisega. Loomulikult ei saa selline inimene töötada Tallinna haridusjuhina. Olen abilinnapea Aleksei Jašinile oma hinnangu edastanud," lisas Ossinovski.

Ptšjolkin kirjutas teisipäeval Facebookis avaldatud postituses sõjajärgsest olukorrast Balti riikides: "On aasta 1948. Võim ei suuda Balti riikides jagu saada nõukogudevastasest vastupanust ja selle sotsiaalse baasi väljajuurimiseks viib läbi esimese "vaenulike elementide" massiküüditamise pärast sõda," kirjutas huvikooli direktor.

Edasi toob ta välja 1941. aasta juuniküüditamise, millega viidi kolmes Balti riigis oma kodudest umbes 40 000 inimest ning tõdes, et Stalinil õnnestus see, mida sakslased ei suutnud: baltlased hakkasid armastama Saksamaad.

"NKVD 5. diviis teatab sadade bandiitide rühmituste likvideerimisest, kuid põrandaalused jõud panevad ikkagi toime sabotaaže ja tapavad parteitöötajaid. Metsavennad – see on partisanide nimi -  põlisrahvas tunneb neile kaasa. 1948. aastal viidi läbi operatsioon Kevad: võitlejate pereliikmed saadeti välja Uuralitesse ja Siberisse – on selge, et ilma talunike abita poleks need üksused elus püsinud," jätkas ta. "Toetusest ilmajätmine kiirendab põrandaaluse vastupanu lagunemist. Ja alates 1950. aastatest on võimud kohalikke kaadreid juhtpositsioonile tõstnud: las nad tegelevad oma hõimukaaslastega ise," kirjutas Ptšjolkin.

Tallinnas Punasel tänaval asuv Tondiraba Huvikool on munitsipaalne haridusasutus, mis pakub huviharidust nii Tallinnas kui ka selle lähiümbruses elavatele lastele. Kooli kodulehe andmeil tegutseb seal 75 erinevat rühma, üle 2500 õpilasega.

Sergei Ptšjolkin (sünd. 1985) on alates 2009. aastast Eesti Keskerakonna liige ja ka Tallinna linnavolikogu liige. Ta kandideeris viimastel kohalikel valimistel Tallinnas Lasnamäel, kus sai 184 häält ja pääses tänu Mihhail Kõlvarti hiigeltulemusele (27 663 häält) ka volikokku.

Ptšjolkin: suhtun küüditamisse negatiivselt

Huvikooli juht ütles, et ei teadnud linnapea soovitusest ta vallandada ning kuulis sellest ERR-ilt.

Ptšjolkin rõhutas, et kajastab oma postitustes sageli Eesti ajaloo sündmusi tuginedes peamiselt Venemaa legendaarse ajakirjaniku ja publitsisti, praeguse Vene võimuga opositsioonis oleva Leonid Parfjonovi raamatusarjale Namedni (Tähelepanekud).

"Antud postituse sisu ei ole minu poolt välja mõeldud, see on võetud Parfjonovi raamatust. Ma kasutan oma postitustes antud raamatut ja püüan oma lugejatele selle raamatu abil ajalugu tutvustada. Ehk ma ei mõtle midagi välja, ma kirjutan nii, kuidas Parfjonov kirjutas. Panin selle mustvalgelt sinna postitusse," rääkis ta.

"Ja mis puudutab Punaarmee tulekut Eestisse aastal 1939 ja aastal 1944, siis siin ei ole muud vastata kui et aastast 1939 oli Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel allkirjastatud pakt, kus oli lisaprotokoll ja selle lisaprotokolli alusel pidi Eesti minema Nõukogude Liidu mõjualasse. Ja siis toimuski esimene okupatsioon Nõukogude Liidu ja Punaarmee poolt. Edasi toimus Teine maailmasõda ja Saksamaa okupatsioon ja pärast Saksa okupatsiooni aastatel 1944-1991 oli teine Nõukogude okupatsiooni periood. Nii see oli ja see pole isegi mitte minu arvamus, vaid tõdemus," jätkas Ptšjolkin.

Ta rõhutas, et postituses kirjutatu ei ole tema hinnang, vaid seal on toodud faktid ja need on mustvalgelt kirjas Parfjonovi raamatus. "Ühesõnaga Nõukogude Liit ei saanud pärast Teist maailmasõda kuidagi metsavendadega hakkama ja siis nad otsustasid korraldada küüditamise, et selle sotsiaalne baas kuidagimoodi likvideerida," märkis ta.

Küsimusele, kuidas ta ise küüditamisse suhtub, vastas Ptšjolkin: "Negatiivselt suhtun! Kuidas võib küüditamisse üldse teistmoodi suhtuda. See on Eesti ajaloo väga kurb sündmus, kus inimesi, kes ei olnud milleski süüdi, tegelikult võeti ma ei tea mille põhjal ja küüditati."

Ptšjolkin lisas, et linnapea Jevgeni Ossinovski tõlgendus, et ta õigustab inimsusvastaseid kuritegusid, on poliitilistest eesmärkidest kantud lihtlabane vale. "Kuna sotsid on võtnud eesmärgiks Tallinna linnaasutustes Keskerakonna liikmetest lahti saada, siis on võetud kasutusele kõige räpasemad võtted ja fantaasiarikas kujutlusvõime. Enne seda, kui hakata tegelema puhtakujulise töökiusuga, peaksid sotsid ise peeglisse vaatama," sõnas ta.

Abilinnapea Jašin: kurb, kui minnakse vastuollu Eesti alusväärtustega

Tallinna haridusküsimustega tegelev abilinnapea Aleksei Jašin (Eesti 200) ütles ERR-i venekeelsete uudiste toimetusele, et ei ole veel Ptšjolkini ega ka haridusametiga rääkinud, kellel on formaalselt õigus koolijuht ametist vabastada.

"Abilinnapea ise kedagi vallandada ei saa, direktori tööleping on sõlmitud Tallinna haridusameti juhtkonnaga. Seega, kui on mingi teema seoses tema töösuhtega, siis selle peab lahendama haridusamet. Aga loomulikult teeme otsuse ühiselt," rääkis Jašin.

Ta lisas, et nõustub linnapea hinnanguga Ptšjolkini postitusele.

"Vaatasin ka seda postitust, mille meie hea koolijuht tegi ja olen nõus Ossinovski hinnanguga, et selles esitatu ei lähe kokku nende väärtustega, mida me linna koolijuhtidelt eeldame. Arusaadavalt ma räägin temaga kõigepealt, aga loomulikult paistab see välja väga halb, on arusaamatu, kust ta selle võttis," ütles abilinnapea.

"Jääb selgusetuks, kust jutuksolev postitus pärineb, aga kahjuks näeb see välja nagu tema seisukoht," ütles Jašin vastuseks viitele, et koolidirektori sõnul pärineb see Parfjonovi tekstist.

"Ma ei saa aru, kuidas sellise asutuse juht taolist postitust tehes selle peale ei mõtle. Ta on sotsiaalmeedias blogi pidades väga aktiivne, mis on tore ja tema postitused võivad olla ka kriitilised, aga on kurb, kui kriitika puudutab Eesti riigi põhiväärtusi," rääkis Jašin.