Ptšjolkin avaldas oma sotsiaalmeedia kontol küüditamiste teemalise refereeringu Vene ajakirjaniku Leonid Parfjonovi raamatust. Kõlvart ütles laupäeval ERR-i venekeelsete uudiste portaalile, et Ptšjolkin ei ole selle teksti autor, mille avaldamine tema lehel tekitas linnavõimude nii terava reaktsiooni.

"See lõik kirjeldab oma sisult, vähemalt minu arusaamist mööda, repressioone, mis toimusid Eesti territooriumil sõjajärgsel perioodil. Minu arvates on väga selge, et jutt käib repressioonidest, sealhulgas rahulike elanike vastu. Sellega on need sündmused saanud ka täiesti selge hinnangu," tõdes Kõlvart.

"Teiseks andis Sergei Ptšjolkin selgitusi kohe pärast tema suhtes küsimuste tekkimist. Seetõttu ei tohiks minu arvates selle postituse sisu osas küsimusi tekkida. Küll aga jäävad küsimused linna praegusele juhtkonnale," rõhutas Keskerakonna esimees.

"Austatud linnapea (sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski - Rus.ERR) kommentaar ilmus samaaegselt Ptšjolkini postituse tõlgendusega. Linnapea ütles, et ta tuleb vallandada. Minu jaoks on ilmselge, et see on linnapea ja abilinnapea (haridusküsimuste eest hoolitsev Aleksei Jašin erakonnast Eesti 200 - toim.) varjatud, madal poliitiline rünnak, et vabaneda linnasüsteemis konkureeriva erakonna esindajast, kes on ühtlasi ka volikogu saadik," ütles Kõlvart.

Tema sõnul annavad Ossinovski väljaütlemised, mis ta tegi Ptšjolkini postituse kommenteerimisel, igati põhjust süüdistada linnapead valetamises.

"Ei Ptšjolkin ega Parfjonov kasutanud nende sündmuste kirjeldamisel sõna terroristid. Teiseks tundub mulle, et praegusel võimul napib elementaarset julgust selgitada, kes on tehtud otsuste taga. Nii palju kui mulle teada, võttis Ptšjolkin linnapeaga ühendust ja selgitas talle olukorda, mille peale sai vastuse, et tegelikult otsustab selle (vallandamise teema) abilinnapea. Ehk siis ei olnud otsuse teinud ja välja öelnud linnapeal isegi julgust kinnitada, et see oli tema otsus," lisas Kõlvart.

"Kokkuvõtteks võib öelda, et linnavõimu rünnak Sergei Ptšjolkini vastu on järjekordne demonstratsioon nende valelikust ja argpükslikust poliitikast," lõpetas Keskerakonna esimees.

Ptšjolkin kirjutas teisipäeval Facebookis avaldatud postituses sõjajärgsest olukorrast Balti riikides: "On aasta 1948. Võim ei suuda Balti riikides jagu saada nõukogudevastasest vastupanust ja selle sotsiaalse baasi väljajuurimiseks viib läbi esimese "vaenulike elementide" massiküüditamise pärast sõda," kirjutas huvikooli direktor. Parfjonovi raamatus peetakse 1948. aasta küüditamise all silmas Leedus toimunud deporteerimisi.

Edasi tõi koolidirektor ta välja 1941. aasta juuniküüditamise, millega viidi kolmes Balti riigis oma kodudest umbes 40 000 inimest ning tõdes, et Stalinil õnnestus see, mida sakslased ei suutnud: baltlased hakkasid armastama Saksamaad.

Postituses oli ka lõik: "NKVD 5. diviis teatab sadade bandiitide rühmituste likvideerimisest, kuid põrandaalused jõud panevad ikkagi toime sabotaaže ja tapavad parteitöötajaid. Metsavennad – see on partisanide nimi –  põlisrahvas tunneb neile kaasa. 1948. aastal viidi läbi operatsioon Kevad: võitlejate pereliikmed saadeti välja Uuralitesse ja Siberisse – on selge, et ilma talunike abita poleks need üksused elus püsinud. Toetusest ilmajätmine kiirendab põrandaaluse vastupanu lagunemist. Ja alates 1950. aastatest on võimud kohalikke kaadreid juhtpositsioonile tõstnud: las nad tegelevad oma hõimukaaslastega ise."

Ptšjolkin rõhutas teisipäeval ERR-iga rääkides, et kajastab oma postitustes sageli Eesti ajaloo sündmusi tuginedes peamiselt Venemaa legendaarse ajakirjaniku ja publitsisti, praeguse Vene võimuga opositsioonis oleva Leonid Parfjonovi raamatusarjale Namedni (Tähelepanekud).

"Antud postituse sisu ei ole minu poolt välja mõeldud, see on võetud Parfjonovi raamatust. Ma kasutan oma postitustes antud raamatut ja püüan oma lugejatele selle raamatu abil ajalugu tutvustada. Ehk ma ei mõtle midagi välja, ma kirjutan nii, kuidas Parfjonov kirjutas. Panin selle mustvalgelt sinna postitusse," rääkis ta.

"Ja mis puudutab Punaarmee tulekut Eestisse aastal 1939 ja aastal 1944, siis siin ei ole muud vastata kui et aastast 1939 oli Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel allkirjastatud pakt, kus oli lisaprotokoll ja selle lisaprotokolli alusel pidi Eesti minema Nõukogude Liidu mõjualasse. Ja siis toimuski esimene okupatsioon Nõukogude Liidu ja Punaarmee poolt. Edasi toimus Teine maailmasõda ja Saksamaa okupatsioon ja pärast Saksa okupatsiooni aastatel 1944-1991 oli teine Nõukogude okupatsiooni periood. Nii see oli ja see pole isegi mitte minu arvamus, vaid tõdemus," jätkas Ptšjolkin.

Ta rõhutas, et postituses kirjutatu ei ole tema hinnang, vaid seal on toodud faktid ja need on mustvalgelt kirjas Parfjonovi raamatus. "Ühesõnaga Nõukogude Liit ei saanud pärast Teist maailmasõda kuidagi metsavendadega hakkama ja siis nad otsustasid korraldada küüditamise, et selle sotsiaalne baas kuidagimoodi likvideerida," märkis ta.

Küsimusele, kuidas ta ise küüditamisse suhtub, vastas Ptšjolkin: "Negatiivselt suhtun! Kuidas võib küüditamisse üldse teistmoodi suhtuda. See on Eesti ajaloo väga kurb sündmus, kus inimesi, kes ei olnud milleski süüdi, tegelikult võeti ma ei tea mille põhjal ja küüditati."

Tallinna haridusküsimuste abilinnapea Jašin ütles neljapäeval ERR-ile, et tööleping Tondiraba huvikooli direktoriga lõpetatakse tõenäoliselt varsti. Samas tunnistas ta, et direktori tööle tal etteheiteid ei ole.