Väljaande teatel saab Ukraina varem heakskiidetud abi, kuid Saksamaa kaitseministeeriumi täiendavaid taotlusi ei rahuldata, vahendas Politico.

Ukrainale antava uue abi võimalik külmutamine on toonud kaasa vaidluse Saksamaa valitsuses, teatas FAZ mitmele nimetule allikale viidates.

Rahandusminister Christian Lindner ütles 5. augustil Saksamaa kaitseministeeriumile saadetud kirjas, et edaspidi ei rahastata abi enam Saksamaa föderaaleelarvest, vaid külmutatud Venemaa varadest.

Saksamaa ja teised G7 riigid sõlmisid juunis esialgse kokkuleppe kasutada umbes 300 miljardi dollari väärtuses Venemaa riigivarasid, mis on immobiliseeritud lääne finantsasutustes, et tagada Ukrainale 50 miljardi dollari suurune laen. Kuid valitsused peavad skeemi üksikasjades veel kokku leppima ja tehnilised kõnelused võivad venida kuid.

Berliin, mis on Euroopa peamine sõjalise abi tarnija Kiievile, andis Ukraina küsimuses kursimuutusest märku juba eelmisel kuul, kui sotsiaaldemokraatide, roheliste ja liberaalide valitsuskoalitsioon võttis vastu 2025. aasta eelarveprojekti eellepingu.

Saavutatud kompromiss plaanib kärpida Ukrainale antavat abi poole võrra nelja miljardi euroni, et täita muid kuluprioriteete.

Vaidlused Ukraina abi üle süvendasid väidetavalt lõhesid Berliini valitsevas koalitsioonis, mida on juba räsinud nädalaid kestnud sisetülid mitmete küsimuste üle eelarvest heaoluni.

Roheliste liider ja majandusminister Robert Habeck ütles sel nädalal, et kavatseb 2025. aasta föderaalvalimistel roheliste kandidaadina kantsleriks kandideerida, seades kahtluse alla praeguse valitsusliidu püsimajäämise. "On üsna ilmne, et sellel koalitsioonil on suuri probleeme ühise keele leidmisega," ütles Habeck hiljutiste vaidluste kohta. "Ideed lagunevad," lisas ta.