"Ma ausalt öelda ei saa siiamaani aru, kas see ikka on tegelikult otsus. See on pigem nagu Saksa meediast alguse saanud kuulujutt. Saksamaa valitsus ei ole selle kohta otse midagi öelnud. Ma ei ole vähemalt märganud," rääkis Saks esmaspäeval ERR-ile.

Väljaanne Politico kirjutas laupäeval ajalehele Frankfurter Allgemeine Zeitung (FAZ) viidates, et Saksa rahandusministeerium ei kavatse sel aastal eelarve kokkuhoiu ettekäändel heaks kiita täiendavat abi Ukrainale. FAZ-i artikkel põhines mitteavalikel dokumentidel ja e-kirjadel ning nimetutel allikatel. Väljaande teatel saab Ukraina küll varem heakskiidetud abi, kuid Saksa kaitseministeeriumi täiendavaid taotlusi ei rahuldata. Ukrainale antava uue abi võimalik külmutamine on toonud kaasa vaidluse Saksamaa valitsuses, teatas FAZ mitmele nimetule allikale viidates.

Eesti julgeolekuekspert tõi ERR-iga vesteldes esile, et Saksamaa on otsustanud anda selle aasta lõpuni Ukrainale üle väga suur abipakett, mille raames saavad Ukraina relvajõud mitusada soomuki ja ühe või kaks õhutõrjekompleksi Iris-T ning ka muud relvastust ja varustust.

"Ma ei saa nüüd aru, mida see teade täpselt tähendab, kas see tähendab järgmisi aastaid, sest selle aasta sõjalise abi osutamise otsus on tegelikult juba tehtud ja avalikustatud," selgitas Saks oma hämmingut. "Aga ma ei saa ka öelda, et see on vale, sest ma ei ole seda ise Saksamaa valitsuse käest küsida saanud," lisas ta.

Küsimusele, kas selline otsus, kui see tõeks osutub, oleks sisepoliitikast tingitud, vastas Saks: "Kõik on sisepoliitikast tingitud. Aga praegu ma ei oska küll öelda, kellele üldse siin peaks näpuga osutama, sest kui nad (Saksamaa – toim.) on nüüd kaks ja pool aastat enam-vähem korralikult – tõesti küll ka hilinemiste ja kõhklemistega – abi andnud, siis miks nad nüüd siis peaks äkki niimoodi ümber mõtlema? Ja ma ei ole näinud, et kust see sisepoliitiline surve või soov tuleb – olukorras, kus rohelised on olnud väga tugevalt Ukraina abistamise pooldajad ja ka sotside sees on olemas tugev liin, kes peab õigeks Ukrainat toetada. Ma ei ole näinud, et kellelegi otse viidatakse."

Saksa sõnul on Saksamaal kindlasti ka selliseid lobiste ja poliitikuid, kes tahaksid Ukraina hüljata ja hakata Venemaaga taas odavaid energiatehinguid tegema, aga nad ei domineeri praegu Saksa poliitikas. "Saksimaal oli vist ühe liidumaa juht, mingi veidrik, kes niisugust seisukohta on avaldanud, aga ma ei ole märganud, et väga tõsiseltvõetavad Saksa poliitikud oleks sel teemal avalikult sõna võtnud," tõdes ta. "Nii et ma praegu kehitaks õlgu. Hetkel on meedias müra väga palju, aga meil ei ole ühtegi kindlat allikat, mis viitaks kindlale poliitilisele protsessile, vaid on ainult kuulujutud."

Saks juhtis aga tähelepanu sellele, et viimasel ajal on Venemaa püüdnud lääne avalikkuse tähelepanu Ukraina teemadel hajutada mitme infomanipulatsiooniga.

"Ma ei taha öelda, et see on nüüd Venemaa korraldatud infooperatsioon, aga praegu on üldse selline aeg, kus Venemaa üritab sokutada meediasse igasuguseid lugusid, mis juhivad tähelepanu kõrvale Ukraina operatsioonilt Kurski oblastis. Siin on väga vastuolulised momendid: ühtepidi levitatakse kuulujuttu, et taheti Ukrainaga mingeid läbirääkimisi pidada, aga Kurski pealetung nurjas selle, teistpidi öeldakse ametlikult, et niisugust plaani pole olnud," kirjeldas ta. Lisaks ilmus hiljuti meediasse ülevaade Venemaa võimaliku tuumarünnaku, mis tuli Saksa sõnul täiesti tühjalt kohalt.

"Aga eks siin tuleb niisuguseid asju kindlasti veel, millega üritatakse hirmutada selle sõja eskalatsiooni eest," leidis ta.