"Kõige halvem uudis, mis viimaste päevade jooksul on üles kerkinud, näitab seda, et Saksamaa, kes on olnud vaieldamatult Ameerika Ühendriikide järel abiandmisel kvantitatiivselt suurim, on teatanud, et seoses eelarveprobleemidega ei ole võimalik anda uusi vahendeid uuteks tarneteks, uuteks abisaadetisteks Ukrainasse. See sõnum on muidugi äärmiselt-äärmiselt halb," ütles riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (Reformierakond) Vikerraadio saates "Uudis+".

Mihkelson lisas ka, et Saksa ajakirjanduses ilmunud infot plaani kohta pidurdada sõjalise abi andmist  Ukrainale olevat talle kinnitanud ka kolleeg Saksamaa parlamendist.

Stoicescu: ka Saksamaal on eelarvemured

Võimalike Saksa abi kärbete üle avaldas kahetsust ka riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu (Eesti 200). Tema sõnul tähendab praegune info siiski seda, et senised kokkulepped jäävad jõusse ja juba lubatud abi toimetatakse Ukrainasse ning võimalikud kärped puudutavad täiendavat sõjalist abi.

Stoicescu märkis ka, et kuna ei ole teada, millisest Saksa sõjalisest abist Ukraina ilma võib jääda, siis on keeruline kommenteerida selle mõju sõjategevusele.

Stoicescu ütles, et ei usu otsuse taga olevat reaktsiooni Ukraina sissetungile Venemaa Kurski oblastisse ega ka üldisemat eskalatsioonihirmu läänes, vaid peamiselt just riigirahanduse ja eelarve tasakaalu muresid. "Nii nagu meie Eestis peame kärpima, otsib ka Saksamaa selleks võimalusi," tõdes ta.

Riigikaitsekomisjoni esimees rõhutas, et Saksamaa on siiski ainult üks riik Ukrainat sõjaliselt toetavast nn Ramsteini koalitsiooni 50 riigist ning oluline, et teised riigid jätkaks Ukraina abistamist.

Kunnas: rohereform ressurssidenappust ei kannata

Saksamaa abisaadetiste võimalikku peatumist kritiseeris ka riigikaitsekomisjoni aseesimees Leo Kunnas: "See ei ole hea plaan," ütles ta ERR-ile.

"Euroopa riigid peavad samuti panustama Ukraina toetamisse, seda ei saa ainult USA kaela lükata. Euroopa jaoks on praegu julgeolekuküsimused kõige tähtsamad, järelikult tuleb neid selliselt käsitleda ka rahalisest vaatepunktist," ütles Kunnas. "Ma ei näe, et rohepöörde tegevustel oleks ressursipiiranguid, miks siis julgeolekuteemade jaoks on?" küsis ta.

Mihkelson avaldas Vikerraadio intervjuus Mirko Ojakivile muret ka laiemalt lääneriikide käitumise üle seoses Vene agressiooniga Ukrainas, kus endiselt ostetakse Venemaalt energiakandjaid, ei anta kogu vajalikku relvastust ja luba selle täiemahuliseks kasutamiseks ning hoidutakse ka sõnastamast oma eesmärgina Venemaa kaotust Ukrainas.

Ta viitas ka sellele, et USA presidendivalimiste järel võib tulla üldisem muutus lääneriikide poolt Ukrainale abiandmise korralduses, kus Ukraina hakkab vähem saama tagastamatut abi ja rohkem hakatakse teda toetama pikaajaliste laenude kaudu. "Aga endiselt peavad need riigid ju ennekõike ise alguses panustama, selleks et Ukraina abi saaks. Ja siin hetkel ikkagi poliitiline otsustustahe ei ole sellisel sellise ambitsiooniga, mis meeldiks meile ja meeldiks ukrainlastele," tõdes Mihkelson.