"Saksamaa on ja jääb Ukraina tugevaimaks toetajaks Euroopas. Ja me jätkame toetuse andmist 50 miljardi euro suuruse laenuga, mille käivitame koos G7-ga," kirjutas Scholz sotsiaalmeediakanalis X. "See võimaldab Ukrainal hankida suures koguses relvi. Ta saab sellele (laenule - toim.) tugineda," lisas Saksa kantsler.

Deutschland ist und bleibt der stärkste Unterstützer der Ukraine in Europa. Und wir setzen die Unterstützung fort: mit einem 50-Milliarden-Euro-Kredit, den wir mit den G7 auf den Weg bringen.

Damit kann die Ukraine in großem Umfang Waffen beschaffen. Darauf kann sie bauen.

— Bundeskanzler Olaf Scholz (@Bundeskanzler) August 19, 2024

Nädalavahetusel teatas Saksa meedia anonüümsetele allikatele viidates, et Saksamaa föderaalvalitsuse praegused eelarvekavad ei näe ette täiendavaid vahendeid Ukraina toetuseks. Ajalehe Frankfurter Allgemeine Zeitung (FAZ) teatel saab Ukraina küll varem heakskiidetud abi, kuid Saksa kaitseministeeriumi täiendavaid taotlusi kantsler ei rahulda. Ukrainale antava uue abi võimalik külmutamine on toonud kaasa vaidluse Saksamaa valitsuses, teatas FAZ mitmele nimetule allikale viidates.

Samas eitas Saksamaa valitsus kavatsust vähendada sõjalist abi Ukrainale. Valitsuse pressiesindaja teatas, et Saksa valitsus eeldas, et järgmisel aastal annavad Ukraina rahvusvahelised partnerid koos Saksamaaga talle laenu kogusummas 50 miljardit eurot, mis makstakse tagasi külmutatud Venemaa varadelt laekuva kasumi arvelt.

Võimalikku abi vähendamise plaani kritiseerisid Saksa poliitikud nii opositsioonilisest Saksamaa Kristlik-demokraatlikust Liidust kui ka koalitsioonist, sealhulgas Scholzi sotsiaaldemokraatlikust parteist, leides, et see võib kujutada endast ohtu Saksamaa julgeolekule, märkis Ukraina väljaanne Ukrainska Pravda.

Relvaabi vähendamise teate järel langesid Saksa kaitseettevõtete aktsiate hinnad.

Abivähendamise teateid kommenteerinud Ukraina välisministeerium rõhutas, et need olid valed ja manipuleerivad.

Võimalusele, et lääneriigid korraldavad Ukraina toetamise ümber ja senise tagastamatu abi asemel hakkavad talle pakkuma rohkem pikaajalisi laene, viitas esmaspäeval ka riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson Vikerraadio saates "Uudis+".