"Me võtame kogu aeg laenu. Oleme sundolukorras, kogu aeg peame laenama. Ma pole kunagi öelnud, et laen on saatanast. Küsimus on vaid millal ja milleks. Järgmisel nädalal tutvustan pressikonverentsil võlakirjaemissiooni," rääkis Ligi LP-le antud intervjuus.

Intervjueerija Vilja Kiisler küsis, kas jutt käib julgeolekuvõlakirjadest.

"See intervjuu ilmub reedel, eks ole? Niisiis, me plaanime siseturult laenu võtta. Aga julgeolekusilti sellel juures ei ole," sõnas Ligi.

ERR küsis Ligilt võlakirjaemissiooni kohta kommentaari, kuid Ligi ei soovinud täpsustada – ta ütles, et järgmisel nädalal toimub sel teemal pressikonverents.

Vähemalt üks Eesti kommertspank on saatnud oma eraisikutest klientidele kutse riigi võlakirjade tutvustusele järgmisel nädalal.

Riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd (RE) rääkis maikuus, et riigi poolt eelarvepuudujäägi katteks võlakirjadega laenataval rahal ei ole silti - kas see läheb näiteks kaitse- või hoopis sotsiaalkuludeks - küljes.

Juunis kirjutas ERR, et rahandusministeerium plaanib sel aastal Eesti jaeinvestoritele suunatud ja kuni 200 miljoni euro suurust ning kuni viie aasta pikkuse lunastustähtajaga võlakirjade emissiooni. Väärtpaberite intress kujuneks turupõhiselt ja need oleksid noteeritud Tallinna börsil.

Eesti jaeinvestoritele suunatava emissiooni täpsed tingimused – avaliku jaepakkumise märkimise periood ja maht, võlakirja fikseeritud intress, tähtaeg ja nimiväärtus – selguvad vahetult enne märkimise algust. Eesti riik on kaasanud tehingukorraldajateks LHV ning Swedbanki. Tehingu juriidiline nõustaja on advokaadibüroo Sorainen.

Eesti riik on alates Covid-19 kriisi algusest 2020. aastal aktiivsemalt emiteerinud nii pikaajalisi kui ka lühiajalisi võlakirju. Mai lõpu seisuga on investorite portfellides nelja miljardi euro väärtuses pikaajalisi ja 1,1 miljardi euro väärtuses lühiajalisi Eesti riigi võlakirju. Need võlakirjad on olnud suunatud peamiselt kutselistele investoritele ja rahvusvahelistele fondidele.

Eesti riigi laenukoormus oli 2023. aastal 7,3 miljardit eurot ehk 19,6 protsenti SKP-st. Eesti majapidamiste hoiuste maht ulatus käesoleva aasta mais rekordilise 12,3 miljardi euroni, tähtajalistel hoiustel on üle nelja miljardi euro.