Eesti vanglates on pooled vanglakohtadest tühjad. Milliseid vanglate alternatiivkasutuse variante valitsus on arutanud?

Vastab tõele see, et pooled kohad on tühjad. Ja vastab tõele see, et olen esitanud valitsuskabinetile arutamiseks memo, et valida välja see lahenduse suund, millega edasi minna. Arutelu toimunud veel ei ole.

Räägitud on nii vangla müümisest, konserveerimisest kui ka vanglakohtade teistele riikidele väljarentimisest.

Need on kolm erinevat varianti, mida tehniliselt saaks teha.

Müügi puhul on toodud välja, et sõjaolukorras oleks hoonet sellisel juhul keeruline sõjalisel otstarbel kasutada.

Hoonete maha müümine oleks minu isikliku hinnangu põhjal kõige rumalam lahendus. Sellepärast et, esiteks, müümise puhul tekiks selline olukord, kus eriotstarbelist kinnisvara on päriselus pea võimatu müüa.

Näeme seda Tallinna kesklinnas väga suurepärase vana Tallinna vangla kinnistu müügiraskustest, mida pole suudetud pikki aastaid müüa. Kusjuures vanas Tallinna vanglas on tellistest kergemat tüüpi hooned, mida on väga lihtne lammutada. Praegu meil on kolm uut vanglat Eestis ehitatud, sellised võimsad ja vägevad, kus betooni on kordades rohkem ja mille lammutuskulud oleks täiesti pöörased. Müügi korral aga tuleks lammutada, sest nii eriotstarbelist kinnisvara ei saa lihtsalt muudeks asjadeks kasutada.

Ehk müük toimuks igal juhul väga suure kahjumlikkusega Eesti rahvale. Selles mõttes, et sealt ei saaks elu sees tagasi seda rahagi, mis on sinna sisse pandud. Rääkimata sellest, et tõenäoliselt tuleks varsti riigil uus ehitada. Ja meil poleks kuskile panna vajaduse korral näiteks sõjavange.

Teine oluline õnnetus on selles, et Euroopas raske kuritegevus kasvab. Euroopa Liidus on ainult neli riiki, kus kuritegevus kasvab aeglaselt, aga ta siiski kasvab. Eesti on praegu õnneks sealhulgas. Me pigem oleme sellises olukorras, kus Euroopas just vägivaldne kuritegevus kasvab väga kiiresti ja tõenäoliselt ka Eestil endal nii umbes viie-seitsme aasta perspektiivis võib neid vanglakohti rohkem vaja minna kahjuks.

Müük oleks väga rumal mõte. Ta oleks rahalises mõttes rumal mõte ja ta oleks ka sisulises mõttes rumal mõte. Pluss veel me jääks ilma ka töökohtadest.

Vanglateenistuse juht Rait Kuuse kirjutas, et alternatiiv müügile oleks vanglapinna rentimine. Ta märkis, et vanglapinna vastu tuntakse ka aktiivselt huvi – nii britid kui rootslased sooviksid enda vange Eestisse paigutada.

Neid riike on tegelikult veel ja vangla kohtade välja rentimine on Euroopas juba kasutusel. See on küllalt tavaline, et erinevates riikides on vajadus nende järgi ajas kõikuv ja siis kasutatakse teiste riikide abi.

Meil on Tartu vanglas praegu ju sõjakurjategijad teistest riikidest ehk ka meie ju tegelikult sarnast asja kasutame juba. Meil on kolm väga moodsat vanglat – igasugune põgenemine sealt on välistatud, sealt ei ole põgenetud.

Vanglakohtade väljarentimisel me saavutaksime sellise olukorra, kus annaksime tööd senisest oluliselt rohkematele inimestele, täiesti normaalse palgaga tööd. Me saaksime lahendada mitmeid eelarve puudujääki puudutavaid küsimusi. Kui me rendiksime, siis me rendiksime kasumlikult, nii et Eesti rahvas võidab.

Kolmandaks, mis on ka väga oluline, et meil oleks siis olemas inimesed, need, kes juba vanglas töötavad. Nad on väga kontrollitud taustaga, väga heade turvalisuse tagamise oskustega, superinimesed. Neil on piltlikult öeldes käsi soe, kui on vaja turvalisust kuskil tagada, pidevalt treenitud. Selles mõttes see ainult tõstaks kohalike inimeste turvalisust tegelikult. Meil on võimalikeks ohtlikeks olukordadeks sellisel juhul hea väljaõppega reserv olemas.

Ja lisaks, tõesti võib vaja minna ka seda, et siis eskalatsiooni korral või mingisuguse laiema ohu korral, saab seda kasutada ka sõjavanglana sõjavangide võtmisel. Sõjavangide võtmine võib tähendada, et meil on olemas keegi, keda Eesti inimeste vastu välja vahetada.

Kui palju Eestis praegu vanglate renditeenust kasutatakse?

Eestis praegu meil on kolm sõjakurjategijat Tartu vanglas, üks on tulekul.

Kui tulus on riigile välisvangide sissetoomine?

Kui me räägime rentimisest, siis me räägiksime tulu poolest umbes alates 30 miljonist eurost aastas, see on väga umbkaudne suurusjärk.

Vanglakohtade rentimine tooks Eesti riigile umbes 30 miljonit eurot aastas?

Alates sellest. Konkreetsed detailid selguksid lepingu läbirääkimiste käigus.

Sulgemine ja müümine – need on halvemad variandid?

Sulgemine tähendab konserveerimist. Konserveerimiskulu oleks tõenäoliselt kuskil üle 10 miljoni euro aastas kindlasti, mida Eesti maksumaksja peaks lihtsalt tühja maksma.

Kuna tegemist on suure betoonkolakaga, siis tähendab see seda, et hoonet tuleb kütta, hooldada, tuulutada ja nii edasi. Selle kulu, veelkord ma ütlen, on vähemalt 10 miljonit eurot maksumaksjate poolt aastas, mis tuleks siis lihtsalt täiesti tühja maksta, juhul kui poliitiline otsus tuleks selline, et me rentimisele ei lähe.