Selle aasta riigieelarves on kaitsekuludeks üle 1,3 miljardi euro ehk 3,22 protsenti SKP-st. Kaitseminister Hanno Pevkur ütleb, et arvestades koalitsioonilepingus seatud sihti soetada Eestile täiendavat moona, peaks kaitsekulud veelgi kasvama. Omaette küsimus on, mis tempos kaitsekulud kasvavad. 

"Küsimus on ainult veel 2025. aastas. Sõltuvalt sellest, kas me osa sellest laskemoonast saame soetada juba järgmisel aastal või mitte, võib see [protsent-toim] kõikuda 3,14 ja 3,35 vahel. Ja sealt edasi me tegelikult tõuseme kaitsekuludega juba 3,5 kuni 3,7 protsendini SKP-st," ütles Pevkur. 

Pevkur kinnitas, et kuu aja pärast riigikoguni jõudvas riigieelarve eelnõus on riigikaitse real konkreetne summa. Sestap loodab ta lähima paari nädala jooksul saada kaitseinvesteeringute keskusest täpse ülevaate sellest mitukümmend täiendavat miljonit õnnestub tuleval aastal moonahangetesse panna. 

"Me teame, et moonatootmises on viited sees ja väga paljut moona, mida me soovime, ei ole võimalik hankida," ütles Pevkur. 

Pevkur selgitas, et kui järgmisel aastal on kaitse-eelarve pisut väiksem, siis 2026. aastal selle võrra veel suurem. Seejuures on ta veendunud, et absoluutsummades ehk eurodes kerkib kaitse-eelarve ka tuleval aastal. 

Eelarve on kõige pingelisem järgmisel aastal 

Kaitseministri kirjeldatud hankevõimekus käib ühte jalga riigieelarve võimalustega. Teisipäeval tutvustas rahandusministeerium majandusprognoosi kõrval ka stsenaariumit, mis juba arvestas koalitsioonilepingusse kirjutatud maksutõusude ja protsendikärbetega. 

Sealt võib lugeda, et kui kõik kokkulepitud maksu- ja kärpeplaanid teoks teha, on järgmise aasta eelarvemiinus 2,8 protsenti SKP-st. Arvestades, et valitsus soovib kinni hoida 3-protsendilise miinuse piirist, jääb täiendavateks kuludeks ruumi umbes 85 miljoni euro jagu. 2026. aastal on võimalusi rohkem - enam kui 400 miljoni euro jagu. 

"See annab ka riigikaitsesse natukene hapnikku juurde," ütles Pevkur. "Aga laskemoonasoetuse vaates isegi 2026. ja 2027. aastal on lisaraha meile olulisem kui 2025. aastal," märkis ta. 

Koalitsioonikõnelustel otsustatud lisarahast läheb 200-300 miljonit siseturvalisusesse 

Suve hakul tõi riigikaitse täiendava rahavajaduse rambivalgusesse kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm, kellele see töönädal jääb ministeeriumis viimaseks. Toona jäi kõlama, et Eesti vajab täiendavat laskemoona 1,6 miljardi euro eest. 

Kui palju sellest lisavajadusest täpselt rahaga kaetakse, on veel pisut lahtine. Hanno Pevkur selgitas, et nii-nimetatud riigikaitsemaksust suur osa katab ära juba varem otsustatud kaitse-eelarve tõusu, ehk liikumise kahelt protsendilt kolmele protsendile SKT-st. 

"Ja teine suur osa, mis sealt tuleb, ehk kogu perioodi peale umbes 1,1 miljardit eurot, on meil võimalik suunata laiapindsesse julgeolekusse otseste investeeringutena," ütles Pevkur.

"Me peame eraldi kabinetiotsuse tegema, kui palju sellest läheb siseturvalisusesse ja kui palju otseselt laskemoona. Ma julgen arvata, et laskemoona täiendav summa on 800-900 miljoni kandis. 

Täiendav moonavajadus on seotud nii sellega, et NATO muutis moonaarvestuseks kasutatavat metoodikat kui sellega, et uue lähenemise järgi peetakse mõislikuks suur hulk vastasest enne Eesti riigipiiri hävitada. 

Osale kaitseväe küsitud ATACMS rakettidele otsitakse alternatiivi 

Olulise osa täiendavast moonavajadusest moodustavad ligi 400-800 ATACMS pikamaaraketti. Need poolteist tonni kaaluvad raketid lendavad 165 kuni 300 kilomeetri kaugusele. Kuid nende efektiivsusega käib kaasas ka märkimisväärne ühe kuni kahe miljoni eurone hinnalipik. 

"Minu ülesanne kaitseväele ja kaitseministeeriumile oli see, et hiljemalt septembri teiseks pooleks peab meil olema täpne kokkulepe, mida me soetame ja kui palju me saame soetada tulenevalt sellest, palju meil lisaraha on," lausus Pevkur. 

Pevkur rõhutas, et oluline on sõjaväljal soovitud efekt saavutada, mitte konkreetse relvasüsteemi soetamine. "Tihtipeale võib-olla tõesti me soovime leida rohkem lahendusi, mis ei ole konkreetse relvasüsteemi põhised. Näiteks kas meil on võimalik sama efekti ehk 300 kilomeetri kaugusel vastase mõjutamist saada mingisuguse teise relvasüsteemi või raketiga," rääkis kaitseminister.

"Seda me praegu otsime ja tegeleme sellega, sest eesmärk on ikkagi saada väevõimet, mitte konkreetset toodet," lisas ta.

Pevkur lisas veel, et ATACMS-ide puhul on oluline ka USA firma Lockheed Martini võime neid rakette kiiresti toota. Samas täpsustas ta, et sõltumata hinnast ja tarneajast soetab Eesti rohkem ATACMS rakette, kui varem plaaniti.

"Meie ülesanne on võimalikult kiiresti ja võimalikult tugevat ja head efekti saada. Nii et seetõttu peavad olema meie jaoks kõik võimalused avatud," ütles Pevkur.

Kaljulaid: kaitse-eelarve peab olema läbipaistvam 

Vähemalt viiel järjestikusel aastal on eelarvekõneluste vältimatuks osaks olnud küsimus, missuguses tempos kaitsekulud ikkagi muutuvad. Opositsioon on valitsusele ette heitnud kaitse-eelarve vähenemist või liiga väikest tõusu ning tihtipeale on kriitika aluseks see, kuidas muutub kaitseraha suhtena sisemajanduse kogutoodangusse. 

Tihtipeale on avalikkuses jäänudki kõlama kaks sõnumit. Ühed ütlevad, et riigikaitsesse tuleb raha juurde, teised kinnitavad, et raha jääb vähemaks.

Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige, sotsiaaldemokraat Raimond Kaljulaid ütles, et tema ootab läbipaistvamat riigieelarvet. 

"Sellest hetkest, kui Eesti läks üle uuele riigieelarve arvestusele on riigikogul ja riigikaitsekomisjonil olnud päris keeruline lõplikult aru saada ka sellest, mis toimub kaitsevaldkonnas," sõnas Kaljulaid. Ta möönis siiski, et kaitseministeeriumilt on komisjon saanud ka töödokumente, mis pilti selgemaks muudavad. 

Ukraina toetamiseks mõeldud 100 miljonit arvestatakse kaitsekuludesse 

Juunis, kui Pevkur riigikaitsekomisjoni külastas, rõhutas Kaljulaid, et riigieelarves peab selgelt kirjas olema ka raha, millega Eesti Ukrainat toetab. Ta märkis, et käimas on täiemahulise sõja kolmas aasta ning taolistesse otsustesse peaks kaasama ka riigikogu. 

"Kas see hakkabki niimoodi olema, et riigikogu eraldab kaitseväele raha, aga siis kaitsevägi tuleb ja ütleb, et kõik on kriitiline, midagi pole, moona pole ja tagauksest viib selle vaikselt Ukrainasse, ja siis tuleb ütleb, et jälle moon on kõik kadunud, meil on kõik puudu. Kas riigikogu ei peaks olema nendesse protsessidesse kuidagi ennetavalt kaasatud?" küsis Kaljulaid juunis. 

Intervjuus rõhutas ta, et Ukraina abistamist toetavad kõik riigikaitsekomisjoni liikmed. "Küll aga peab riigikogul olema selge arusaam, kuhu maksumaksja raha läheb," sõnas Kaljulaid.

"Kui me oleme võtnud kohustuse toetada Ukrainat kuni 2027. aastani vähemalt 0,25 protsendi ulatuses SKT-st, siis loomulikult peab see kohustus kajastuma nii riigieelarves, riigieelarve strateegias kui kõigis kaitseministeeriumi eelarvet kajastavates dokumentides," lausus Kaljulaid. 

Hanno Pevkuri sõnul on see, millisel real summasid eelarves kajastada, pigem tehniline küsimus. "Minu jaoks ei oma see mingit tähtsust," ütles ta. 

Küll aga kinnitas Pevkur, et Ukrainale lubatud toetust arvestatakse osana kaitsekuludest. See tähendab, et kui järgmisel aasta eelarves oleks meie kaitsekulud 3,25 protsenti SKT-st, siis kohalikku kaitsevõimesse läheks kolm protsenti SKT-st ja ja Ukraina toetamiseks 0,25 protsenti SKT-st. 

"Ukraina võitleb ka meie sõda ja kaitseb ka kaude meid ning iga hävitatud Vene tank on üks tank vähem meie piiride taga," rõhutas Pevkur. "Nii et see toetus kannab seda sama eesmärki, ehk Eesti turvalisuse suurendamist."