Saatejuht Liisu Lass küsis Martin Helmelt, kui palju on riigieelarves õhku sees ning kust annaks kärpida.

"Oleneb mida teha tahta. Kui tahta igal aastal 2,4 miljardi võrra rohkem kui ette on nähtud, oma sõpradele raha kõrvale kantida, siis ei ole mitte midagi teha. Siis me võime tõsta 200 miljoni euro kaupa käibemaksu, tulumaksu, automaksu ja seda raha kokku ei saa," vastas Helme.

"Nii rikast ühiskonda, nii rikast riiki pole olemas, mis ei läheks pankrotti, kui teda valitsevad korruptandid ja varganäod. Lihtsalt see kulu tuleb ära lõpetada. Rail Balticule lähevad miljardid, rohepöördele lähevad miljardid. Ma ei tea, mis mingisugustele MTÜ-dele lähevad sajad või kümned miljonid. See tuleb ära lõpetada," lisas ta.

Samuti tuleb Helme sõnul üle vaadata Ukraina toetamine.

"Rahandusministeerium saatis meile tabeli. Igal aastal, kui Kaja Kallas oli valitsusjuht, oli meie eelarvemiinus miljardi ja pooleteist miljardi vahel. Tuli raha juurde laenata. Ja me vaatame nüüd järgmist riigi eelarvestrateegiat neljaks aastaks – mitte kunagi ei lähe ta alla 1,1 miljardi, aga mingitel aastatel läheb kahe miljardi peale. Ja need on numbrid, mida nad räägivad samal ajal oma retoorikaga sellest, et nüüd me tõstsime need maksud ära ja me saame eelarve tasakaalu ja nüüd hakkame majanduskasvu edendama ja konkurentsivõimet tõstma. See on ju muinasjutt, mida meile räägitakse," rääkis Helme.

Helme sõnul on Eestis eelarvega kuluprobleem, mitte tuluprobleem.

Saatejuht Andres Kuusk küsis Maris Laurilt, miks tehakse kärbet joonlauaga ja kas sisuliselt ei jõuta omavahel kokkuleppele.

"Jah, kahjuks on see lugu nii. Nagu me ka praegu näeme, siis kõik ütlevad, et meil on vaja erandeid teha ja nii-öelda enda potist enamus ministritest ei ole valmis tõsiselt tegelema," vastas Lauri.

"Siin tulevad ka poliitilised mõõtkavad sisse. Sisulist analüüsi ei taheta teha, igaühel on oma nii-öelda punased jooned ja siis kui jõutakse sinna, et kuulge me peaksime seda või teist asja ümber tegema, teistmoodi tegema, siis öeldakse, et ei, seal ei ole võimalik," sõnas Lauri.

"Meie eelarve puudujäägi põhjus on ju tegelikult selles, et me elame üle oma võimete. Me kulutame palju rohkem kui me maksudena sisse saame. See tähendab seda, et selle asja tasakaalustamiseks tuleb kas tõsta makse või vähendada neid kulutusi. Ja kui me vaatame, mis kulutuste poole peal eelkõige selle puudujäägi tekitab, siis on need erinevad sotsiaalkulutused, tervishoiukulutused. Ja selles ei ole valmisolekut kärpeid teha. Nii lihtsalt ongi. Muidugi me võime võtta ka kuskilt mujalt, kas haridusest või julgeolekust, aga siis tulevad täpselt samad küsimused. Joonlauaga lõikamine on hästi lihtne," ütles Lauri veel.

Tanel Kiik ütles, et sotsiaalvaldkonnas on raha pigem juurde vaja. "Rääkida, et me hakkame sealt nüüd raha ära võtma või kärpima suurtest kohtadest. Ma arvan, et seal ei olegi tegelikult erilist kärperuumi. On üksikud kohad miljonite, parimatel juhtudel kümnete miljonite kaupa, mida ka tehakse. Võib-olla 100 kuni 200 miljonit, mis on eesmärgiks seatud lähiaastatel, see saadakse kokku, aga rääkida, et kuskil on miljard või kaks miljardit üle, see ei vasta tõele," rääkis Kiik.

Kiige sõnul on Eesti pigem väiksema maksukoormusega riik ja küsimus on pigem selles, kuidas maksukoormus jaotun. "Meil tuleks rohkem maksustada jõukamat osa ühiskonnast, sealhulgas varade vaates. Meil tuleb vaadata süsteemselt ringi just selle vaatega, et muuta maksusüsteemi ühest küljest riigi vaatest tulusamaks, aga ka õiglasemaks," lausus Kiik.

Reinsalu sõnul on Eestis põhiprobleemiks asjaolu, et majandus on juba nii pikka aega languses.

"Isamaa ettepanek on olnud eelmisel aastal, selle aasta kevadel ja ma kordan seda ettepanekut. Valitsus on kokku leppinud, et kolme aastaga saavutatakse valitsemiskulude kümneprotsendiline kärbe. Minu ettepanek on see valitsemiskulude vähendamine teha reaalajas. Panna juba praegu peale valitsuse tasemel kulupiirid ja teha negatiivne eelarve. Siis ta annab ka reaalse rahalise tulemuse. Retoorikas on aasta otsa räägitud valitsemiskulude vähendamisest, aga tegelikkuses eelarve mahud on ju kasvanud," rääkis Reinsalu.

"750 miljonit eurot tõstsite te eelmisest aastast kasutamata jäänud raha sellesse aastasse üle. Hoidke kokku poole võrra sellest rahast, jooksvalt ja konkreetselt. Astuge samm, et ühiskond näeb, et teie poliitika ei ole maksutõusud, et inimestelt üle miljardi euro järgmisel aastal ära võtta, vaid teil on ka poliitiline käsitlus, kuidas valitsemiskulusid opereerida," lisas Reinsalu.

Mihhail Kõlvarti sõnul on kärped lisaeelarvega juba jõudnud ka sotsiaalvaldkonda.

"On huvitav pilt, et siin seisavad koalitsiooni esindajad ja kõik räägivad opositsiooni juttu. See pika plaani jutt on juba ausalt öeldes nii vana, aga ühtegi konkreetset projekti, rääkimata programmidest me tänase päevani ei näe. See, et oleks vaja teist maksupoliitikat, astmeline tulumaks, pangamaks, mida Keskerakond on korduvalt pakkunud, loobuda lõplikult sellest maksuküüru kaotamisest. Aga tehke ära, miks sellest rääkida?" lausus Kõlvart.

"Aga ka see vastab tõele, et ei ole analüüse. Ei ole ühtegi täiendava maksu mõjuanalüüsi, rääkimata sellest, et oleks tehtud koosmõju analüüs. Kuidas iga maks mõjutab inflatsiooni, tarbijate kindlustunnet ja kuidas see mõjutab hindade kujundamist?" lisas Kõlvart.

Toomas Uibo tõdes, et ka hariduses tulevad kärped. "Täna on haridusministri plaan kärpida järgneva kolme aasta jooksul 80 kuni 85 miljonit eurot. Sama teeb välisminister. Oma ülesande täidab ka justiitsminister. Me kärbime viis protsenti järgmisel aastal, siis kolm ja siis kaks. Probleem on see, et on ministreid, kes arvavad, et 95 protsenti tema eelarvest on kärpe väline. Ja see on see, millega me peame täna tegelema," rääkis Uibo.

"Koalitsioonis me oleme kokku leppinud, et me ei kärbi kaitset, me ei kärbi pensioneid, aga me peame viima toetused ja kogu sotsiaalvaldkonna võimalikult vajaduspõhiseks," sõnas Uibo.

Kiik rõhutas, et sotsiaaldemokraadid peavad oluliseks, et pensionide indekseerimine jätkuks. "Indekseerimisega me anname kriisis eakatele kindlutunnet," sõnas Kiik.

Toomas Uibo ütles aga, et täna peavad kõik variandid laual olema. "Kui me ei suuda kokku leppida indekseerimise täiesti kaotamises, siis me peaksime mõtlema sellele, et vähemalt oleks laugem. Sest olukord on tõetsi tõsine," ütles Uibo.

Maris Lauri on juba varem öelnud, et indekseerimine peaks olema asi, mida võiks üle vaadata.