Londoni Soasi ülikooli professorid Dan Plesch ja Manuel Galileo kirjeldavad "vaikset revolutsiooni sõjanduses", mida iseloomustab USA sõjalise võimsuse kasv võrreldes Moskva ja Pekingiga, eriti raketitehnoloogia vallas.

Nad väidavad, et see võib luua tingimused uueks võidurelvastumiseks, kuna Hiina ja Venemaa püüavad sellele reageerida – ja isegi tekitada riski, et suure kriisi korral võib üks neist riikidest teha eksliku otsuse kasutada tuumarelvi, et USA rünnakut ennetada.

Neljapäeval avaldatud teadusartiklis kirjutavad Plesch ja Galileo, et USA-l on tõenäoline suutlikkus ennetada Venemaa ja Hiina tuumajõude tavapärase relvastusega – andes Ameerika Ühendriikidele sõjalise eelise nende kahe riigi ees, vahendas The Guardian.

Autorite hinnangul on Venemaal umbes 150 kaugemat tuumaraketibaasi ja Hiinas 70. Kõik need asuvad ligikaudu 2500 kilomeetri kaugusel lähimast piirist, mida USA õhust lastavad JASSM- ja Tomahawk-tiibraketid suudaksid esialgses rünnakus, mis oleks kavandatud tuumarelvade käivitamise ennetamiseks, tabada veidi enam kui kahe tunni jooksul.

"USA ja tema liitlased suudavad ohustada isegi kõige sügavamalt maetud ja liikuvamaid strateegilisi jõude Venemaal ja Hiinas," kirjutavad autorid ja märgivad et USA-l ja tema liitlastel on hinnanguliselt 3500 JASSM-i ja 4000 Tomahawki.

"Meie analüüs näitab, et ainult Venemaa mobiilsetel ja Hiina sügavalt maetud strateegilistel süsteemidel võib olla tavaraketirünnakute ees mingitki lootust ja need on palju haavatavamad, kui tavaliselt arvatakse," lisavad nad.

Plesch ja Galileo leiavad, et on liialt vähe avalikku arutelu USA strateegiliste võimete üle suurte konfliktide korral, ning arutelud Venemaa ja Hiinaga seotud konfliktide üle keskenduvad sageli piirkondlikele dünaamikatele, nagu sõda Ukrainas või võimalik sissetung Taiwani.

"USA globaalne tavarelvade tulejõud on alahinnatud ja see ohustab nii tegelikku kui ka tajutavat strateegilist stabiilsust," kirjutavad teadlased, lisades, et igasugune tuumarelvade ja tavarakettide koos kasutamine muudaks juba niigi pingelise olukorra veelgi keerulisemaks.

Kuigi vähesed usuvad, et suur konflikt USA ja Venemaa või Hiina vahel on tõenäoline, on Ukraina sissetung oluliselt suurendanud ülemaailmset ebakindlust. Venemaa ainuvalitseja Vladimir Putin hoiatas märtsis, et Moskva oleks valmis kasutama tuumarelvi, kui tema suveräänsust või iseseisvust ähvardatakse.

Autorid selgitavad, et strateegiline mure seisneb selles, kas Venemaa või Hiina kardavad USA sõjalisi võimeid niivõrd, et õigustavad uut võidurelvastumist. "USA 2024. aasta ohuhinnang tõstis esile Hiina hirmu USA rünnaku ees kui motiivi Hiina tuumarelvade ülesehitamiseks," märkisid nad.

USA kasvav sõjaline võime survestab autorite sõnul Venemaad ja Hiinat seadma enda tuumaraketid pidevasse lahingvalmidusse. Väiksemgi viga nendes süsteemides võib tuua aga kaasa nende eksliku käivitamise ning löögi USA-le.

Plesch ja Galileo väidavad, et tekkiv olukord õigustab uut tähelepanu relvastuskontrollile, nagu seda soovitas ÜRO peasekretär Antonio Guterres 2023. aasta juulis, kui ta kutsus üles korraldama ÜRO peaassamblee erakorralist istungit desarmeerimise teemal.