"Mis puudutab huviharidust, siis antud juhul on see küsimus laual. Sellepärast, et see on toetusmeede ja kuna toetused on kõik kärpe all, siis on ta kärpe arvutuses sees," ütles Kallas valitsuse pressikonverentsil.

"Aga kas me huviharidust konkreetselt selle rea pealt kärbime ja kui palju me kärbime, seda otsust täna ei ole," lisas haridusminister.

Huvihariduse kärpe küsimust soovis kommenteerida regionaalminister Piret Hartman, kes avaldas lootust, et huviharidus kärpe alt välja jääks.

"Ma tahaks seda küll kommenteerida. See väga riivab mind isiklikult," ütles Hartman.

"Ma ei tea, mida arvab erakond. Tõenäoliselt need kärpearutelud seisavad meil ees ja me saame ülevaate sellest, mida ministrid plaanivad. Aga huviharidusega olen ma isiklikult olnud ka väga palju seotud just selle tänase kontseptsiooni väljatöötamisega. Kui me räägime sellest, et me soovime õpetajaid väärtustada, siis ma arvan, et formaalharidus ja mitteformaalharidus on need, mille puhul ei peaks ühte eelistama. Tänasel päeval selle huvitegevuse rahaga on seotud väga paljud mitteformaalhariduses olevad õpetajad. Ma tõesti väga loodan, et me leiame teistsuguseid võimalusi, kui seada see kärpefookus lastele," rääkis Hartman.

Selle peale täpsustas Kristina Kallas, et haridusvaldkonna kärbe on ligi 80 miljonit eurot ja sellest kõik on seotud õpetajate ja õpetamisega. "Haridusvaldkonnas ei ole kedagi teist, kes tööd teeb, peale õpetajate. Kas nad on huvihariduses, kõrghariduses, üldhariduses või kutsehariduses. Kõik on õpetajad. Kõik need kulud on õpetajatega seotud nii, et seda ootust, et hariduse valdkonnas jääb keegi kärpest puutumata, on väga raske endale seada. Me peame riigieelarve pikas vaates jätkusuutlikule rajale saama," rääkis Kallas.

Koolilõuna toetust haridusministeeriumi kavandatavad kärped ei puuduta.

"Koolilõuna kärbet ei tule. See summa, mis seal riigieelarves on koolilõuna toetuseks, on tänaseks seal olnud vist aastast 2014. Suurusjärgus 10 aastat enam-vähem sama summa," ütles Kallas.