Mis reis see selline oli?

See on selline üsna tavapärane parlamendisaadikute visiit välisriiki. Ka Eestis käib väga palju selliseid parlamendigruppe. Olen nendega ise kohtunud. Eesti puhul huvitab neid tavaliselt e-riik ja sellised teemad. Mõne jaoks on Eesti ka oluline majanduspartner. Ka Hiina on Euroopa Liidu jaoks väga oluline majanduspartner. Paraku meie kaubanduse suhe on väga tugevalt impordi poole – Euroopa ekspordib Hiinasse kaks korda vähem, kui ostab sealt sisse.

Te ütlete, et see oli selline tavaline visiit. Aga tegemist on Hiina riigiga, mis ei ole väga tavaline. Tegemist on kommunistliku diktatuuririigiga. Miks oli vaja Eesti parlamendisaadikutel just praegu Hiinasse minna?

Hiina kohta, ma arvan, Eesti peabki otsustama, kas tegemist on tavapärase partneriga, kellega on diplomaatilised suhted. Meie suursaadik on Hiinas, Hiina suursaadik on Eestis. Meie majanduslik koostöö Hiinaga on üsna arvestatav. Või siis ütleme, et tegemist ei ole Eesti partneriga, aga see peab olema meie ametlik seisukoht.

Eesti, nagu ka Euroopa Liit, nagu ka Ameerika Ühendriigid toetavad ametlikult ühe Hiina poliitikat. Ja see on selline koht, kus peabki olema mingi konkreetne otsus. Praegu meie välispoliitiline otsus on, et Hiina on üks riik. Euroopa Liidu suur partner. Kindlasti on seal väga tõsised ohud, mis on Euroopa Liidu jaoks seotud eeskätt sellega, et Hiina on väga paljudes sektorites sisuliselt monopol. Näiteks enamik päiksepaneelidest Euroopa Liidus on Hiina toodang. Neil on väga tugev autotööstus ja Euroopa Liit kavatseb seda tollitariifidega piirata. Nii nagu teeb praegu USA.

Jaa, see diplomaatiline suhtlus kindlasti riikide vahel on täiesti olemas, aga küsimus on hoopis selles, miks Eesti parlamendisaadikud sellisel tasemel praegusel ajal Hiina külastavad? Kui me teame, et Hiina väljaütlemised ka Ukraina sõja kohta on olnud sellised, et "USA eskaleerib Ukraina sõda", "Venemaa tungis Ukrainasse selle denatsifitseerimiseks" jne. Kellega te seal kohtusite ja mis see programm täpselt teil oli?

Meil olid kokkusaamised Hiina parlamendis, linnapeadega, Euroopa Liidu esindajaga Hiinas. Meie suursaadik osales suuresti selles programmis. Kui rääkida seisukohtadest, siis ma arvan, et ainuke võimalus, kuidas Eesti saab oma narratiivi kõlama panna...

...mis see narratiivi esitamine Eesti poolt oli? Kuidas see käis?

Põhimõtteliselt, parlamendi kokkusaamisel delegatsiooni nimel rääkis delegatsiooni juht Toomas Kivimägi. Ja ta väga selgelt toonitas, et Eesti jaoks on NATO väga oluline. Tema juhtis tähelepanu sellele, et Hiina on sisuliselt üks väga vähestest riikidest, kes saab panustada Ukraina sõja lõppemisele. Ja kui mõelda selle peale, mis on Eesti seisukohad ja kas Hiina teab neist, siis ma kahtlustan, et see nii ei ole.

Kas te arvate, et sellel visiidil on mingi mõju, et nüüd Hiina teab paremini, millised on Eesti seisukohad Ukraina sõjas?

Kuu aega tagasi käis Hiinas muuhulgas Ukraina välisminister. Hiinasse tulevad veel selle aasta sees kõrged Eesti ametnikud. Ma arvan küll, et vähemalt see mõju peaks sellel visiidil olema, et näiteks meie suursaadik pääseb nüüd natuke kõrgemal tasemel enda seisukohti esitama. Sellepärast, et suhtumine Euroopa Liidu riikidesse Hiina poolt – ei saa päris öelda, et see ei ole väga sõbralik, aga väga tippkohtumistele kõik saadikud paraku ei pääse.

Kas te leiate, et Euroopa Liidu riikidel peaks olema Hiinaga praegu sõbralikum suhe, kui me samas teame, kuidas Hiina sellesama Ukraina sõja kontekstis on käitunud, millised on Hiina väljaütlemised olnud?

Ma mõtlesin Hiina suhtumist meie saadikusse.

Euroopa Liidu suhtumine peab olema konkreetne. Kas me tahame Hiinaga koostööd teha või me ei taha. Näiteks Londonis on 80 protsenti bussidest Hiina toodang. Eestis me tihtipeale riigihangete puhul Hiina toodangu välistame.

Kas te arvate, et see ei peaks olema nii?

See on iga riigi enda otsus ja selleks, et aru saada, kas Hiinaga tasub asju teha või mitte, me peame neid ohtusid ja võimalusi teadma. Kui me üldse ei suhtle, siis see on ka teadlik otsus. Ma arvan, et need visiidid kindlasti aitavad seda otsust õigesti kujundada.

Kui te olete Eesti-Hiina parlamendirühma liige, siis on teil teistsugune roll kui ükskõik kellel, kes Hiina läheb ja seal kohalike inimestega suhtleb või kohtub. Siin taustal jooksis videopilt sellest, kuidas Hiina uiguure kohtleb. Kas te selle kohta ka küsisite, kui te seal mõjukate parlamendisaadikutega kohtusite?

Jaa, me rääkisime inimõigustest kindlasti.

Millest te rääkisite?

Näiteks Hongkong on seal väga tõsine probleem.

Aga uiguuridest ei rääkinud?

Uiguuridest konkreetselt mitte. Praegu on Hongkongis väga suur inimeste väljavool selle tõttu, et nad kardavad sõnavabaduse pärast. Seal olid üsna suured rahutused. Seal oli väga hästi näha, et see nii-öelda kapitalistlikum pool Hiinast on väga teistmoodi üles ehitatud võrreldes Pekingiga.

Oht sõnavabadusele on kindlasti väga suur seoses tehnoloogia arenguga. Me oleme näinud, et Hiina on tegelikult tehnoloogia valdkondades Euroopa Liidust ja Ameerika Ühendriikidest päris palju ees.

Seda kõike me teame. Aga miks te lasksite parlamendisaadikuna oma visiidi Hiina riigil suuresti kinni maksta?

Hiina maksis vastuvõtukulud kinni. Seda teeb ka Eesti.

Hiina ei ole lihtsalt üks paljude demokraatlikest riikidest, kus on selline viisakus, et seda lasta teha.

No see, keda pidada demokraatlikuks riigiks, keda mitte, on ma arvan, igaühe enda otsustada.

Teie peate Hiinat demokraatlikuks riigiks?

Ei, kindlasti mitte. Hiina puhul nende ametlik poliitiline ülesehitus – seal on valitsev kommunistlik erakond, mis demokraatiaga, ütleme, suhestub väga vähe.

Aga see, et parlamendigrupi visiidi õhtusöögid maksab vastuvõtja, see on ikkagi väga tavaline praktika. Seda teeb ka Eesti – kui Hiina grupp tuleb Eestisse, siis see juhtub ka siin. Eesti ütleb näiteks Hiina parlamendi saadikutele, juhul kui nad tahavad Eestisse tulla, et et ärge tulge, piir on kinni, siis ma kahtlen, et see nii juhtub.

Eesti välisluureamet hoiatas viimases raportis Hiina mõjutustegevuse eest, selle nii-öelda pehme jõu eest. Kas te saite Hiinast viisakuskingitusi kaasa?

Pean tunnistama, et ühtegi kingitust mina ei saanud. Kas see on tavaline praktika või mitte, seda ma ei oska öelda. Hiina mulle ühtegi asja ei kinkinud. Eesti puhul tavaliselt midagi ikka saab. Toomas Kivimägi kinkis seal pastakaid.

Meie jäime kingitusest ilma, aga mis me saime, on väga suur info, mida siis Eesti pool andis meile kaasa. Kõik need briifid ohtudest, kaubanduslikust suhetest Hiinaga ja nii edasi – see kõik oli väga mahukas ja kõik oli väga kasuks.

Öelge lõpetuseks, kas te ei tunne, et see visiit oli kuidagi kohatu ja piinlik praegu, kui käib Ukraina sõda ja Hiina roll selles sõjas ei ole selline, mida Eesti toetab?

Ma arvan, et iga võimalus Ukraina sõja lõppu lähemale tuua on väga oluline. Ja mul kindlasti piinlik ei ole. Aga veel kord, kui Eesti riik näiteks leiab, et Hiinaga ei tasu teha üldse mitte mingisugust koostööd, siis peame me nii oma saadiku tagasi kutsuma, aga kindlasti ka kõik muud visiidid ja suhtluskanalid kinni panema.

Riigikogu Hiina sõprusrühma kuueliikmeline delegatsioon oli kümnepäevasel visiidil Hiina Rahvavabariigis, mille kohapealsete kulude eest tasus Pekingi režiim. Visiidist võtsid osa Eesti-Hiina parlamendirühma esimees Toomas Kivimägi (Reformierakond), aseesimees Helmen Kütt (SDE) ning liikmed Andrei Korobeinik (Keskerakond), Anastassia Kovalenko-Kõlvart (Keskerakond), Lauri Laats (Keskerakond) ja Mart Maastik (Isamaa). Visiit pälvis Eestis palju kriitikat, sest Hiina toetab Venemaad Ukraina sõjas.