Eestis ollakse ilmselt juba harjunud meediaskandaalide puhul teatud šabloonse tsükliga. Tavaliselt kestavad skandaalid maksimaalselt nädalakese, nädalavahetuse jutusaadete rahvakohtunikud panevad diagnoosi, misjärel võib skandaali keskmesse sattunud isik rahulikumalt hingata, sest ajakirjandusliku kohtu otsus on käes ja uus nädal toob peale uued skandaalid uute kahtlusaluste ja süüdistustega. 

Riigikogu aseesimehe Toomas Kivimägi algatusel toimunud riigikogulaste hiljutise Hiina-visiidi skandaal pole ilmselt erand. Sel nädalal asja veel justkui sisuliselt arutama kogunev Reformierakond tõenäoliselt panustabki sellele, et meediakajastuse vaates on asi juba soss. Aga see Kivimägi organiseeritud Hiina-visiidi küsimus pole sugugi nii triviaalne kui pealtnäha paistab.

Kivimägi ise on kogenud poliitikuna raaminud probleemi talle ja ta erakonnale sobivalt protokollilise kommunaalküsimusena, et kas oleks pidanud ikka laskma enda ja oma naise hotelliarve hiinlastel kinni maksta.

Ometigi pole küsimus hotelliarvetes, ega ausalt öeldes ka mitte Hiina visiidi toimumises, vaid asjaolus, et Eesti riigikogu juhatusse kuulub autoritaarse režiimi kogenud juturobot.

Hiljuti kirjutas Postimees, et Kivimägi Pärnu linnapeaks oleku ajal aastatel 2009–2015 aktiviseerusid Hiina ja Pärnu suhted. 2012. aastal külastas Hiina äridelegatsioon Eesti suvepealinna, et uurida võimalusi investeerida pelletitehase ja tuuleenergia projektidesse.

Kivimägi väitis küll Postimehele, et ta ei võtnud linnapeana Hiina suunal mingit initsiatiivi, kuid Postimees sai kätte 2014. aasta dokumendi, milles just Kivimägi ise kutsus Hiina delegatsiooni Pärnusse, et arutada turismi ja võimalikku koostööd. Ühe linnapea poolt on regiooni majandussuhete elavdamise nimel pingutamine pigem kiiduväärt käitumine, seda enam on arusaamatu, miks Kivimägi tollast suhtlust hiinlastega nii valikuliselt mäletab.

Mis aga ei ole kohane, on hiljem üleriiklikusse poliitikasse sukeldunud Kivimäe uus avalik roll Hiina saatkonna kõneisikuna. Kivimägi on avalikkuses süsteemselt ja korduvalt sõna võtnud, kui Hiina huvid või maine siin löögi alla on seatud.

Eelmise aasta novembris, kui Taiwani välisminister Joseph Wu Eestit külastas ning jutuks tuli Taipei esinduse loomine, käis Hiina suursaadik Guo Xiaomei riigikogus Eesti-Hiina parlamendirühma esimehe Kivimäe jutul. Asespiiker kutsus toona üles Hiinat mitte provotseerima ning Eesti valitsusel mitte lubada siin avada Taipei esindust.

Selle aasta veebruaris intervjueeris Vikerraadio Toomas Kivimäge välisluureameti aastaraamatus avaldatud Hiina-hoiatustega seoses. Kivimägi pidas siis vajalikuks Hiina väidetavat Eesti-vastast luurehuvi pisendada, seda sõltumata asjaolust, et 2021. aastal vahistati Eestis kaks isikut, nende seas mereteadlane Tarmo Kõuts, kes Hiina kasuks luurata olid otsustanud.

Hiljutiselt vastuoluliselt Hiina-visiidilt naasnud Kivimägi teatas, et Ukraina sõda ei lahene lahinguväljal, vaid läbirääkimiste laua taga.

Eesti poliitikute visiiti Hiinasse on võrreldud jaanuarikuise Läti seimi liikmete sarnase visiidiga. Ent nende puhul on mõned silmatorkavad erisused. Läti delegatsiooni juhtis parempopulistlik Ainārs Šlesers, kes vedas sinna lisaks seitsmele seimi liikmele kaasa äridelegatsiooni, kuhu kuulus ka tema lihane vend.

Läti seimi populistidest Hiina-sõbrad naasid sarnaselt Eesti delegatsiooniga Hiina majanduslikku edu kiites, nende reis oligi rohkem majandusliku suunitlusega ning ka visiidijärgne debatt rohkem majanduslikku laadi. Eesti peavooluparteide esindajad Toomas Kivimägi (Reformierakond), Mart Maastik (Isamaa) ja Andrei Korobeinik (Keskerakond) trumpasid oma Läti kolleegid aga Hiina-kiidulaulus kõvasti üle, korrutades Pekingile meelepäraseid poliitilisi jutupunkte.

Toomas Kivimägi püüdis oma Hiina-visiidiga ilmselt saavutada midagi sellist, mida president Kersti Kaljulaid üritas 2019. aastal Venemaa presidenti Vladimir Putinit külastades: mingit n-ö vastutsüklilist efekti, mis lööks riikidevahelised suhted tavapärasest mustrist välja ja avaks sellega uusi võimalusi. Ent president Kaljulaid ei rääkinud Venemaal ega naastes kordagi Venemaale meelepärast juttu. Kivimägi seevastu tegi seda enne visiiti, visiidi ajal ning on jätkanud mõningase sordiini all Pekingi jutupunktide levitamist pärast visiidilt naasmist ja ka pärast rohket avalikku kriitikat.

Eestis pole harjutud riigikogu aseesimehest mõeldama kui teab mis olulisest võimukandjast, kuid olen kindel, et meie liitlastele, kelle jaoks mitmele on Hiina sama suur või isegi suurem probleem kui Venemaa, pole peaministripartei liikme Kivimäe isiklik Hiina-poliitika jäänud märkamata, nagu ka tema visiidijärgne avalik vabandus Hiina suursaadiku ees ega ka kindlas kõneviisis väited, mille kohaselt Hiina pole Venemaa Ukraina-vastast agressiooni sõjaliselt toetanud. Nagu sel oleks üldse vahet, millist laadi toetust Peking Moskvale genotsiidse sõja jätkamiseks hetkel pakub.

Toomas Kivimäe kui asespiikri muid oskusi, näiteks riigikogu saalis korra hoidmine, alahindamata võib öelda, et autoritaarse režiimi juturobotil ei sobi demokraatliku riigi parlamendi juhatuses jätkata.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.