"Ma tahaksin välja tuua, et see (mõjutustegevus – toim.) ei käi nii, nagu on ette kujutatud Nõukogude režiimi kuskil 1980ndatel, et tegemist on kommunistliku robustse režiimiga. Hiina luureasutused, Hiina mõjuasutused tunnevad väga hästi inimpsüühikat, tehnoloogilisi vahendeid ja nad kasutavad tippteadmisi, et inimesi mõjutada," rääkis Hõbepappel esmaspäeval "Terevisioonis".

Tema hinnangul on väga tõenäoline, et kui lääne inimesed käivad Hiinas, siis püütakse seal neid mõjutada, suunata ja panna rääkima Hiinale sobivat lugu. "Sellist suurt narratiivi maailmast, aga ka Hiina enda probleemsetest kohtadest nagu Hongkong või Tiibet või Ida-Türkestan (Hiina jaoks Xinjiangi Uiguuri autonoomne regioon) – see on vägagi tõenäoline," leidis Hõbepappel.

Analüütiku sõnul on selline mõjutustegevus ka Eestis juba vilja kandnud: "Veebruarikuust meenub mulle Toomas Kivimäe kommentaar, et tema ei tundnud Hiina visiidil mingisugust ideoloogilise survet. Heakene küll otseselt mitte, aga kaudselt ikkagi räägitakse juba seda lugu, mida Peking tahaks, et me räägime."  

Hõbepapli arvates on õigustatud riigikogu liikmete äsjase pika Hiina-visiidi avalikkuse tähelepanu alla tõstmine. "Ma arvan, et neid ohumärke on üles visatud õigustatult. Selle visiidi moraalsus tuleb panna luubi alla ja tuleb vaadata nendesse detailidesse," rääkis ta. "Detailid panevad muretsema ja eelkõige just see, et Hiina riik on osaliselt selle reisi kinni maksnud."

Analüütiku hinnangul ei saa siiski loobuda Hiinaga suhtlemisest. "Loomulikult ei saa igasugust suhtlust välistada ja ära lõigata. Keerulistel aegadel tuleb suhelda. Ma olen kindlalt sellel seisukohal, et kõiki uksi kinni lüüa ei saa ja Hiinat ei ole mõtet näha ka kui ühte suurt julgeolekuohtu. Aga need detailid – tuleb mõelda ikkagi, mida lastakse endaga teha ja mis juttu tullakse hiljem koju rääkima. Ma arvan, et on mõistlik nende visiitide eel ja järel ennast paremini kurssi viia, mida Hiina püüab teha ja millised need narratiivid on, mida ta tahaks, et meie siin Eestis ja tegelikult Euroopa Liidus laiemalt räägiksime," rääkis Hõbepappel.

"Üks asi on kindel, et Hiinaga suhelda tuleb ka kõige raskematel aegadel ja hetkel kindlasti ei ole Eesti-Hiina suhetes toredad ajad," märkis analüütik.

Riigikogu Hiina sõprusrühma kuueliikmeline delegatsioon alustas 29. augustil kümnepäevast visiiti Hiinasse, mille kohapealsete kulude eest tasub kompartei juhitav režiim. Eesti poole kanda jäävad ainult Hiinasse lendamise kulud. Riigikogu kinnitusel on see tavapärane, et kohapealsed kulud tasub vastuvõtja pool.