Kaitseväe juhataja Andrus Merilo tutvustas eelmisel nädalal valitsuses oma sõjalise nõuande plaani. Kui kaitsevägi ei saa 1,6 miljardit laskemoona jaoks,
vaid saab sellest poole, siis sel juhul toimuks Merilo hinnangul kogu lahingutegevus Eesti territooriumil. Kas see raha, mida kaitseväe juhataja küsib on olemas?

See raha, mida kaitseväe juhataja küsib, kindlasti ühel päeval, on olemas. Aga enne kui me läheme selle konkreetse 1,6 miljardi juurde, mis natukene on omandanud sellise müstilise staatuse, tuleb siiski rõhutada, et me oleme aastatel 2022 kuni 2024 tõstnud kaitsekulud kahelt protsendilt 3,4-le. See on omakorda tähendanud, et me oleme saanud juba praeguseks viimase kahe aasta jooksul osta enam kui 750 miljoni eest laskemoona. Ja see tähendab seda, et aastatel 2022 kuni 2028, kui me teeme valitsuses ka need uued otsused ära, siis esialgsed arvutused näitavad, et me oleme soetamas laskemoona kokku selle kuue-seitsme aasta jooksul kolme miljardi euro eest.

Kas see raha, mida kaitseväe juhataja küsib, on olemas või ei ole olemas?

See raha praegu täies mahus ei ole olemas. Aga ma veel kord rõhutan üle, et me ei aja taga mitte rahasummat ega protsenti, vaid me ajame taga efekti ja võimeid.
Ja see on see, mida me kaitseväe juhatajaga oleme samamoodi rääkinud. Ma toon teile ühe lihtsa näite. Kui on olemas maailmas üks rakett, mida me oleme praegu hinnanud näiteks maksumusega üks miljon eurot üks lask ja sellele on olemas juba Ukraina sõjatandrilt alternatiiv, mille maksumus on näiteks 200 000 eurot üks lask, siis see tähendab seda, et see 1,6 miljardit tegelikult tuleb oluliselt allapoole. Need on need alternatiivid ja need võimed ja efektid, mida me koos kaitseväega ostame. Ma olen veendunud, et need võimed ja efektid, mida kaitsevägi vajab selleks, et vastane purustada ja et Eesti riik saaks elada rahus, need võimed ja efektid saavad kaitseväel olemas olema.

Kas kaitseväe juhataja sõjalises nõuandes on nüüd midagi siis muutunud, kui te ütlete, et võib-olla on olemas alternatiiv nendele kallitele rakettidele, on olemas soodsamaid, mille kogukulu on väiksem kui 1,6 miljardit? Kas see on ka selles samas kaitseväe juhataja nõuandes sees või ei ole?

Kaitseväe juhataja nõuanne räägibki efektidest, aga nendele efektidele Vabariigi Valitsuse jaoks on vaja mingisugused hinnasildid juurde panna ja need hinnasildid on võetud nende relvasüsteemide pealt, mis meil täna olemas
on ja mis on veel tulemas. Ehk kui me räägime näiteks pikamaa relvadest, siis on Eesti ju kohe saamas endale HIMARS-i süsteemi. Praegu on veel Ameerika Ameerika Ühendriikide HIMARS-i süsteem. Nende süsteemide hinnad on meil teada ja need raketid, mida see süsteem kasutab, on meil ka teada.

Meie ülesanne on vaadata ka Ukraina sõja õppetunde, leida ka alternatiive, millega me saavutame need efektid. Efektid on need, mida me taga ajame, kuidas mõjutada vastast vastase territooriumil, nii et Eesti territooriumil vajadusel sõjapidamist ei peaks olema. Aga me peame siiski loomulikult arvestama, et ka vastasel on omad võimed ja efektid, mida ta meie vastu soovib kasutada, nii et me peame olema kiiremad, me peame ulatuma kaugemale ja me peame olema täpsemad. Need on need asjad, millega me võidame selle lahingu esimesest hetkest.

Me kõik teame, et laskemoona hankimine võtab aega, olgu ta siis kallim või odavam. Kas otsus tuleb sellel aastal, et me ostame teatud koguses laskemoona või teatud võimeid ühes või teises maksumuses, et kaitsta Eestit, et sõda ei jõuaks Eesti territooriumile, et seda saaks pidada väljaspool Eestit, kui see peaks juhtuma?

Meil on ka täna juba olemas võimed, mis võimaldavad meil vastast mõjutada vastase territooriumil. Ja loomulikult me jätkame nende juurde hankimist. Ma pean homme (kolmapäeval - toim.) riigikogu ees kõne, kus ma räägin viimase
paari aasta arengust ja räägin ka sellest, mida me järgnevatel aastatel teeme.
Ja need arengud on väga muljetavaldavad. Ma arvan, et ka eelmine kaitseväe juhataja, mõeldes tagasi oma ametiaja algusele ei osanud uneski näha, et Eesti kaitseväel on võib-olla nelja aasta pärast sellised võimed olemas, mida tollal kirjeldati oluliselt väiksemad rahanumbritega. Nii et jah, kaitsevägi saab endale
juurde võimeid. Jah, kaitsevägi saab endale juurde raha selleks, et Eesti riik oleks kaitstud, selleks, et Eesti inimesed saaksid rahulikult magada.

Millised olid valitsusliikmete reaktsioonid, kui Merilo oma nõuandega välja tuli ja sõnum oli väga konkreetne, et kui praeguses mahus hangitakse laskemoona, siis sõda jõuab Eesti territooriumile?

Teie ei olnud seal, mina olin. Reaktsioonid olid väga adekvaatsed. Ei ole vaja otsida mingisugust vastuseisu kaitseväe ja vabariigi valitsuse või kaitseväe ja kaitseministeeriumi vahel. Meil on väga töine ja asjalik arutelu. Kaitseväe juhataja ülesanne on anda sõjaline nõuanne. Valitsuse liikmed said küsida kaitseväe juhataja käest. Ja loomulikult me peame arvestama, et laua taga on 14 ministrit ja meil on lisaks sõjalisele nõule vaja tagada rahva kindlustunne ka tervishoius, hariduses ja väga paljudes muudes valdkondades. Meie ülesanne valitsuses tervikuna on tagada hingerahu kõikidele eestimaalastele.

Kas see konsensus on olemas valitsuses või ei ole, et seda peab tegema või saab kuidagi edasi lükata, osta vähem, osta pool, teha rehkendusest veerand?

Konsensus on olemas, et riigikaitse vajab lisaraha ja konsensus on olemas, et lisaraha tuleb. Milline on see täpne summa, seda ma oskan öelda vast järgmisel nädalal, kui me jõuame eelarve aruteludega sinna, millised on siis maksumaksja võimalused. Arvestame ühte asja veel. Hiljuti Euroopa Komisjon, mida on rahandusministeerium ja rahandusminister maininud, on andnud meile uue eelarvetrajektoori ja see eelarvetrajektoor on selles mõttes pessimistlikum, et ta võtab meie ootusi täiendavateks rahasüstideks vähemaks. Nii et me peame
leidma selle tasakaalu finantskindluse ja riigikaitsevajaduste vahel.

Endine kaitseväe juhataja kindral Martin Herem on juhtinud tähelepanu, et meil on erukindraleid, kes ei taha moona osta. Kas see on kuidagi erakordne olukord?

Martin Herem on oma valiku teinud, on läinud erasektorisse ja ma arvan, et tal on alati väga asjalikud arvamused. Aga ühte asja ma tahaks rõhutada, et tänane kaitseväe juhataja lähtub siiski sellest, mis on Eesti riigikaitsele kõige vajalikum.
Ja loomulikult varasemad kaitseväe juhatajad ja kindralid on läinud meil poliitikasse, me loeme nende poliitilisi arvamusi ja on ka neid, kes ei ole läinud poliitikasse ja ei võta väga sõna ja räägivad sisulistest asjadest ainult siis, kui nende käest küsitakse.

Teie erakonnakaaslane Meelis Kiili ütles täna hommikul "Terevisioonis", et Eestis müstifitseeritakse Venemaa majanduslikku võimsust ja ressursside lõputust üle. Kas mõtleme Venemaa ohu suuremaks, kui see on?

Meie ülesanne on lähtuda teadmisest, selle teadmise toob meile koju luurekeskus, välisluureamet, selle pinnalt me koostame ohuhinnanguid ja nende ohuhinnangute pinnalt ja ka avalikku informatsiooni pinnalt me peame tegema need adekvaatsed otsused, et Eesti vabadus püsiks. Need adekvaatseid otsuseid on muuhulgas liitumine NATO-ga, mille me omal ajal tegime. Aga praegu, rääkides Venemaast, peame me lähtuma Vene kaitseministeeriumi plaanist, mis räägib sellest, et Eesti-Soome naabrusesse luuakse uus armeekorpus. See räägib sellest, et siia tuuakse väga palju täiendavat tehnikat.
Ja me teame seda, et kui ühel päeval Ukraina sõda lõppeb, on Venemaal umbes pool miljonit lahingkogemusega sõjameest. Ja need sõjamehed kindlasti ei taha minna tagasi kusagile taga-Siberisse teenima 200 dollarit, kui nad praegu teenivad 2000 dollarit Vene armees.

Kas teie usute kaitseväe juhataja sõjalist nõuannet?

Loomulikult usun ja ma tean, et kaitseväe juhataja sõjaline nõuanne on väga hea. Sellepärast, et ma olen sinna detailideni sisse kaevunud ja tutvunud sellega ja rääkinud mitte ainult kaitseväe juhatajaga. Meil on väga suur meeskond nii
ministeeriumis kui kaitseväes, kes annavad alati väga adekvaatset nõu. Aga loomulikult kaitsevägi on üks osa Eesti riigist ja nagu ma ütlesin, riigi kaitsetahte vaatest on hästi oluline, et see kindlus püsiks. Kui hirmutamisega kindluse inimestelt ära võtame, siis me näemegi seda, et meie sündide arv väheneb,
ettevõtjatel puudub investeerimisjulgus ja see kaitsetahe kipub niimoodi nõrgenema. Meie ülesanne on tagada see, et kaitsetahe oleks kõrgel ja kui on vaja tegelikult Eesti riiki relvaga kaitsta, siis on selleks olemas kõik võimalused.

Kui te ise usute kaitseväe juhataja sõjalist nõuannet, siis kas te tunnete, et teie oma erakond on 100 protsenti teie selja taga?

Jaa. Erakond on kindlasti kaitseministri selja taga, erakond on kindlasti ka valitsuse selja taga, siin ei ole mingit kahtlust.

Kas te ei tunne, et erakond on teid kuidagi nagu tanki pannud? Et valitsuses ei ole ikkagi seda üksmeelt, et me peaksime selle laskemoona nüüd ikkagi ära ostma, et neil oleks kindlus olemas?

Ma kinnitan teile, et me ostame selle laskemoona ära. Küsimus on selles ajas ja nagu ma ütlesin, väga palju sõltub ka sellest, mida ja millal meile on võimalik tarnida. Ma kohtusin eelmisel nädalalõpul Lockheed Martiniga, kes toodab neid samu väga kalleid relvasüsteeme nimega HIMARS ja sinna ka rakette M31 ja M57.
Need relvasüsteemid maksavad hiiglaslikult palju ja ka nemad kinnitasid mulle, et näiteks nende uus rakett, mida me sooviksime ka soetada nimega Prism, saab valmis alles 2027. aastal selliseks, et teda on võimalik ka eksportida. Ameerika armee on loomulikult esimesed eksemplärid kätte saanud.

Kui me ikkagi räägime sellest 1,6 miljardist, sellepärast et see on see summa, mida on ikkagi kaitseväe juhataja öelnud justkui miinimumina, mida peaks Eesti välja ostma. Teie ütlete, et on olemas alternatiiv. Meile ei ole seda avalikkuses veel selgitatud. Mida see 1,6 miljardit selles mõttes tähendab aastate lõikes jaotusena, seda ei ole ju vaja korraga välja käia?

Ei, kindlasti ei ole seda vaja korraga välja käia ja kindlasti sellesama 1,6 miljardi juures ma ei fetišeeriks seda numbrit, vaid räägiks võimetest. Ja nende võimete koha pealt on ka NATO meile andnud üsna hiljuti veel täpsemad oma soovid, mis omakorda mõjutavad seda, millist moona me ostame. Me peame aru saama, et kui näiteks me liitlastega lepime kokku, et Eesti kaitsevägi omab teatud võimeid, siis nende võimete jaoks on vaja ka moona ja seetõttu see palett on kindlasti oluliselt keerulisem.

Ma soovitaks ka kõigil võtta rahulikumalt. Kui ma võtan vaatan meie põhjanaabreid, siis põhjanaabrite juures me nii detailides arutelu ei näe kui siin eelmine kaitseväe juhataja avalikustas moona liikide kaupa, põhimõtteliselt tüki arvudeni välja, et kui palju me midagi peaksime ostma. Me ei peaks tegema
vastasele elu nii kergeks, et ta saab täpselt teada, mida me soetame.

Mida see kaitseväe juhataja sõjaline nõuanne endast ikkagi kujutab, kui me jätame kõrvale detailid ja raha?

Sisuline nõuanne on loomulikult see, et meil on rohkem vaja pikamaa tulejõudu.
Aga sinna juurde kindlasti kuulub väga palju muid elemente. Kindlasti see puudutab õhukaitset, kindlasti puudutab see erinevaid väevõimeid, mida me peame, kas siis tugevdama, mis meil juba olemas on või siis ka juurde soetama. See kindlasti puudutab ka sihitamist, sest ühtegi sihtmärki ei ole võimalik tabada,
kui sa ei tea, kus ta on.

Ja seetõttu tegelikult kaitseväe juhatajaga meil on väga hea ja konstruktiivne, tihe arutelu. Ja ma kinnitan teile, et on tema huvides, on minu huvides, on terve valitsuse huvides tagada vabaduse püsimine Eestis.

Suvel tuli välja, et NATO-l on uued kaitseplaanid meie piirkonna kohta. Eelmisel nädalal Vikerraadios käies ütlesite, et see tähendaks Eesti jaoks kaitsekulude tõstmist viie protsendi peale. Kui palju rohkem kaitstud Eesti oleks võrreldes praegusega?

Eesti on ka täna väga hästi kaitstud. Me oleme NATO-s. Me oleme juba 20 aastat NATO liige. Ja ärgem unustagem ära, et meil on igapäevaselt siin kolm tuumajõudu - Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia ja Prantsusmaa. Nii-öelda boots on the ground, need saapad siin koos Eesti meeste ja naistega õlg õla kõrval kaitsevad Eesti vabadust. See, et NATO-l on vaja täiendavat jõudu ei ole ainult Eesti küsimus. Eelmisel suvel Vilniuses leppisime kõik üheskoos kokku uued kaitseplaanid. Selleks suveks said valmis nendele kaitseplaanidele tugevad väevõime eesmärgid. Aasta jooksul me püüame need väevõime eesmärgid liitlastega kõik läbi arutada, milline on sakslaste koormus, milline on lätlaste koormus, milline on meie uute liitlaste Soome ja Rootsi koormus ja milline on Eesti koormus. Sellest kokku tuleb see teadmine, mida täpselt Eesti peab soetama ja siis ma oskan kindlasti täpsemalt öelda, kas see hinnang on 3,5, neli või 4,5 protsenti.

Te ei oska praegu neid summasid öelda, mis see järgmiste aastate riigieelarvetele tähendada võiks?

Me oskame praegu öelda neid summasid, kui me oleme ära arvutanud maksimaalse võimaliku, mida NATO meilt on küsinud ja me oskame öelda seda, et mis võiks olla meie kompromisspakkumine. Summa summarum tähendab see seda, et järgmise 20 aasta jooksul me peame tegema selliseid hüppeid kaitsevõimekuse tugevdamisel, mis viivad lisaraha rohkem välja kui nii-öelda tavapärane joon. Ja seda loomulikult Vabariigi valitsus on ka näinud praeguseks. Täpsemalt me saame seda vast kommenteerida siis, kui need on liitlaste poolt aasta pärast kokku lepitud.

Valitsuse tasandil praegu arutatakse nõndanimetatud julgeolekumaksu üle, kuidas täpselt kehtestada, mille arvelt koguda. Kuidas saab avalikkus kindel olla, et see raha läheb kindlasti riigikaitsesse?

Arvutused seda näitavad. Me oleme teatavasti väga pikalt olnud kahe protsendi peal. Kui Ukraina sõda algas 2014. aastal, siis me ei teinud veel otsust, et me peaksime tõstma kaitsekulusid. Tegelikult oleks võinud. Ja kui 2014 kuni 2022 olime me jätkuvalt kahe protsendi peal, 2022, algas Ukraina sõda, me tegime väga kiire üleshüppe. Jõudsime kolme protsendi peale juba eelmisel aastal, sel
aastal 3,4 protsenti ja katet sellele peale kahe protsendi käibemaksu tõusu ei pandud. Ja nüüd on tekkinud olukord, kus meil on tekkinudki eelarve defitsiit üsna tuntavas mahus.

Seda ei ole põhjustanud ainult kaitsekulutused.

Ei kindlasti mitte ainult kaitsekulud. Ma ei ole seda kunagi ka väitnud. Aga ma lihtsalt ütlen seda, et kahe protsendi pealt kolme protsendi peale kasv on ca 400 kuni 450 miljonit igal aastal, ja käibemaksu kasv seda ära ei katnud. Nii et kui me vaatame neid puudujääke, mis meil on riigikaitse rahastamisest, siis see
julgeolekumaks peab andma meile selle, et me katame ära selle tekkinud puudujäägi ja siis need täiendavad vajadused, mis on laskemoonas.

Mida selle raha eest täpselt tehakse?

Selle raha eest saab väga palju rohkem kaitsevõimet. See on ka kahelt kolmele protsendile tõus. Selle raha eest me oleme soetanud juba meremiinid, selle raha eest me oleme soetanud juba uued laevatõrjeraketid, me soetame HIMARS-i, osaliselt, kuna ka ameeriklased siin meid aitavad. Selle raha eest me soetame keskmaa õhutõrje, selle raha eest me soetame loiteringi, ehk varitseva õhuründemoona. Ja selle raha eest me suurendame Eesti kaitseväge, me suurendama ajateenijate arvu. Me teeme väga palju veel muud selleks, et Eesti
kaitsevõime oleks tugevam ja et Eesti inimestel oleks kindlustunne. See on selleks, et ettevõtjad julgeksid siin investeerida ja välisinvestorid julgeksid siia tulla.

Sel aastal on kaitsekulud 1,34 miljardit. Kui suur on järgmise aasta riigieelarves kaitsekulude absoluutsumma?

Absoluutsumma oskan teile öelda järgmisel nädalal. Siis loomulikult me ütleme selle avalikult välja, aga ta on suurem.

Millal saabub see sõnum, kas teie suu läbi või valitsuse suu läbi, et Eestil on olemas piisavad, kas siis rahalised vahendid või võimed, et kaitsta Eestit nii et kaitseväe juhataja ei peaks ka avalikkuse ees ikkagi ütlema, et praegune olukord on selline, et kui tuleb kriis või tuleb sõda, siis lahingutegevus toimub Eesti pinnal?

Kui te küsite kaitseväe juhataja käest, kas Eesti on võimeline ennast kaitsma, siis kaitseväe juhataja vastab teile "jah, loomulikult". Vastan ka mina. Sest ma tean Eesti kaitseplaane. Ma tean, mis on meie kaitsevõimekus ja võrreldes ajaga enne Ukraina täiemahulist sõda, on Eesti kordades paremini kaitstud, meie liitlastel on
kordades rohkem võimeid.

Aga millal see otsus tuleb?

Ei ole ühte otsust. See on nagu Tallinna linnaga. Riigikaitse ei saa kunagi valmis. Me tegeleme igapäevaselt kaitsetahtega. Me tegeleme igapäevaselt sellega, et Eesti kaitseväel oleks rohkem võimeid, millega vastast mõjutada. Aga me ei saa kunagi valmis, seda ma võin teile ka kinnitada.