EMPL-i juhatuse esimehe Jaano Haidla sõnul toetab liit eelnõus välja toodud eesmärke leevendada kliimamuutusi, nendega kohaneda ja luua eeldused puhta ja kasvuhoonegaaside vaba majanduse kasvuks, kuid liidu hinnangul kooskõlastamiseks saadetud eelnõu neid eesmärke ei täida.

"Selle asemel on eelnõu koostajad keskendunud kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamise üld- ja vahe-eesmärkide õiguslikule fikseerimisele. Tuleks aga fookusesse võtta realistlikud tegevused, mis looks eeldused nii kliimamuutuste väljakutsetega toimetulekuks kui ka majanduse, sh Eesti inimeste üldise heaolu kasvuks," ütles Haidla.

Eelnõu seletuskirja järgi tuleb eelnõu eesmärkide täitmiseks riigil aastaks 2040 investeerida kolm miljardit eurot ja erasektoril 11 miljardit eurot.

"Seega ilma erasektorita ei ole võimalik kliimaeesmärke täita. Seda arusaamatum on, et kliimaseadust ja sellega seonduvaid metsaseaduse ja looduskaitseseaduse muudatusi soovitakse menetleda nii, et nende ühist mõju ei ole hinnatud. Samuti on ebaselge, millised on eelnõuga sätestatavad eesmärgid absoluutarvudes, milline on meetmete rakendamise graafik ja kust leitakse nendeks vahendid," lisas Haidla.

EMPL leiab, et eelnõuga ei tohiks edasi minna enne, kui vastavad mõjuanalüüsid on valmis ja nii mõjutatud osapooltele kui ka avalikkusele tutvustatud.

EMPLi hinnangul ei aita kliimakindla majanduse seaduse eelnõu kuidagi kaasa kodumaise biomajanduse arengule. "Selle valdkonna pakutavad võimalused kliimamuutustega kohanemiseks ja aktiivsemaks süsiniku sidumiseks on jäänud täiesti kasutamata," tõdes Haidla.

Sellel nädalal teatas ka Eesti Tööandjate Keskliit, et ei kooskõlasta kliimakindla majanduse seadust, kuna seaduse eesmärk, milleks on majanduse konkurentsivõime kasvatamine ja majanduskasvu soodustamine, jääb teoreetiliseks eelduseks, mitte praktiliselt läbimõeldud tulemuseks. Praegusel kujul ei paku seaduseelnõu erasektorile vajalikku õigus- ja investeerimiskindlust, olles pelgalt sisutühi raamistik, mistõttu on seaduse vajalikkus ning positiivne mõju ettevõtluskeskkonnale küsitav.

Metsa- ja puidusektoris tegutseb Eestis ligikaudu 3900 ettevõtet. Sektori panus Eesti riigieelarvesse oli 1,15 miljardit eurot, kogu Eesti maksulaekumisest moodustas see 11 protsenti. 

Kliimaministeerium saatis augusti alguses kliimakindla majanduse seaduse eelnõu ja seletuskirja avalikule kooskõlastusringile ning ootas tagasisidet 5. septembrini. Saabunud tagasiside põhjal on ministeerium lubanud sisse viia täiendused, enne kui esitab sügisel seaduse riigikogule.