Kliimaseadust on kaua oodatud. Globaalse soojenemise pidurdamiseks ja muutuva kliimaga kohanemiseks tuleb ühiskonnas teha ulatuslikke ümberkorraldusi. Praegu on vastavad nõuded ja plaanid laiali erinevates seadustes ja kavades. Regulatsioon on lünklik ning kavad on kohati vananenud ja vastuolulised.

Põhiseaduse järgi on igaühel õigus riigi ja seaduse kaitsele. Samuti võib riik põhiseaduse kohaselt tegutseda kliimaeesmärkide elluviimisel vaid seaduste alusel ja piires. Seega oli tagumine aeg tegutseda.

Otsus, kas ja kui palju tuleb riigil pingutada kasvuhoonegaaside heite piiramiseks, ei ole kindlasti puhtalt poliitika küsimus. Poliitilistele valikutele seavad raamid eeskätt Pariisi lepe ja põhiõigused.

Pariisi leppe kohaselt peab iga osapool andma proportsionaalse panuse selleks, et saavutada globaalne eesmärk hoida keskmise õhutemperatuuri tõus tuntavalt alla kahe kraadi ja teha jõupingutusi selleks, et tõus ei ületaks 1,5 kraadi. Kokkulepe ei luba seanaha vedamist, vaid riigi panus peab peegeldama tema "kõrgeimat võimalikku edasipüüdlikkuse taset".

Seadusandja peab arvestama ka põhiõigustega, mis on kirjas nii põhiseaduses kui ka Euroopa Inimõiguste Konventsioonis. Teadlased on veenvalt ära näidanud, et globaalsel soojenemisel on põhiõigustele tugev mõju. Inimesed surevad kuumalainetes, haigestuvad üha kaugematele aladele levivate liikide kantavatesse viirustesse või kaotavad oma kodud ja vara üleujutuste, tormide ning metsatulekahjude tõttu. Ka esmapilgul tühisena tunduda võiv soojenemine mõne kraadikümnendiku võrra suurendab selliste tagajärgede tõenäosust ja raskust.

Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu olulisim osa on kliimaneutraalsuse lõppeesmärgi seadmine aastaks 2050 ning sektoripõhiste vahe-eesmärkide seadmine aastateks 2030, 2035 ja 2040. Kliimaneutraalsus tähendab, et kasvuhoonegaase seotakse sama palju kui neid õhku paisatakse. Eesmärgi täpsem lahti kirjutamine sektoripõhiste vahe-eesmärkide kaudu annab lootust, et kauge ja ambitsiooniks lõppeesmärk ei jää vaid tühjaks lubaduseks. Samal ajal ei sisalda eelnõu ka erilist kindlust, et me lõppeesmärgi saavutame.

Eelnõu regulatsioon on nii üldine, et üksnes selle abil näib eelnõu kliimaeesmärkide saavutamine praktiliselt võimatu ja põhiõiguste kaitse piisavus seega kaheldav. Hoolimata eelnõu pealkirjast ei tekita eelnõu kindlustunnet ka ettevõtlusvabaduse tagamisel. On selge, et eelnõu eesmärkide saavutamiseks tuleb riigil majandusse ulatuslikult sekkuda, kuid seda eelnõus praktiliselt ei reguleerita.

Olgu siiski öeldud, et eelnõuga soovitigi koostada vaid raamseadus. Raamseadus on vajalik samm, sest valdkonda tuleks selgemalt ja täpsemalt reguleerida, kuid sellele sammule peavad järgnema teised.

Sammuda tuleb ka õiges suunas. Eelnõu kliimaeesmärke lugedes tekib kohati kahtlus, kas eelnõu koostajatel on silme ees õige siht. Kasvuhoonegaaside heite vähendamine ja kliimaneutraalsus on vaid vahendid selleks, et hoida globaalne soojenemise teatud piirides. Iga lisanduv heitekogus nihutab meid kriitilisele piirile lähemale. Piire ületades ei ole võimalik enam põhiõigusi tõhusalt kaitsta ega ära hoida suurt majanduskahju.

Pariisi leppega lubatu piire aitab mõista nn süsinikueelarve põhine lähenemine. Süsinikueelarve näitab süsiniku tonnidesse ümberarvutatuna, kui palju saab inimkond kasvuhoonegaase veel õhku paisata ilma, et sellega kaasneks Pariisi lepet rikkuv globaalne soojenemine.

2021. aastal avaldatud kliimamuutuste nõukogu (IPCC) raportis on prognoositud, et kui inimkond tervikuna tekitab veel 500 gigatonni CO², siis suudetakse 50-protsendilise tõenäosusega vältida soojenemist üle 1,5 kraadi. Paraku oli raportiaegne aastane globaalne heitkogus ligikaudu 60 gigatonni, mis tähendab, et samamoodi jätkates on aastaks 2050 eelarve lootusetult lõhki. Pääsetee vaid 1,5 kraadi kuumemasse tulevikku on seega kiiresti sulgumas ning ega seis kahe kraadi eesmärgiga palju parem ei ole.

Süsinikueelarve saab välja arvutada ka iga riigi kohta eraldi. Eesti kohta tegi tänavu põhjaliku arvutuse TalTech. Töös on selgitatud, et riigipõhise eelarve saab arvutada erinevalt ning eelarve suurus võib sõltuvalt metoodikast oluliselt erineda. Töös on aga põhjendatud, kuidas ja miks jõuti lõppjäreldusetele. Õiguslikust vaatepunktist ongi põhjendus sageli võtmetähtsusega. Seadusandjal võib seaduse väljatöötamisel ja täitevvõimul selle elluviimisel olla suur otsustamisruum, kuid tehtud valikuid peab ratsionaalselt põhjendama.

Kahjuks ei saa öelda, et eelnõus valitud eesmärke alati hästi põhjendatud oleks. Eelnõus pole eesmärgid seotud riigi süsinikueelarvega ja seda valikut pole põhjendatud. Eelnõu seletuskirjas võetakse TalTechi töö lühidalt kokku, kuid ei selgitata, kuidas tööd eelnõu eesmärkide määratlemisel täpsemalt arvestati. Eelnõu eesmärgid on leebemad, kui töö põhjal võiks vajalikuks pidada.

Täpsema põhjenduse puudumine ei lähe muu hulgas kokku eelnõu §-s 15 sätestatud teaduspõhisuse kui valdkonna alusprintsiibiga. Pole ka selge, kuidas arvestati eelnõu eesmärkide määratlemisel muude eelnõus sõnastatud valdkonna aluspõhimõtetega nagu §-s 13 sätestatud põlvkondadevahelise õigluse põhimõte. See põhimõte keelab jätta tulevastele põlvedele põhjendamatult suurt kasvuhoonegaaside heite vähendamise ja kliimamuutuste tagajärgedega kohanemise koormat.

Ilmekas näide põhjenduste puudulikkusest on eesmärgid põlevkivitööstusele. Sellel sektoril on ebaproportsionaalselt suur mõju kliimavaldkonnas. Eelnõu seletuskirja kohaselt moodustas põlevkivitööstuse heide 2022. aastal ligi kümme protsenti kogu Eesti heitest, kuid selle tööstuse lisandväärtus jäi selgelt alla ühe protsendi. Samas nähakse eelnõus sektori heite piiramise eesmärgina 2030. aastaks ette heite kasv kuni 40 protsenti.

Eesti ei ole muidugi kaugeltki ainus riik maailmas, mille jaoks kliimapoliitika on kujunenud tõsiseks väljakutseks. Mõnel juhul on vastavad vaidlused jõudnud ka kohtutesse.

Näiteks leidis Hollandi ülemkohus Urgenda kohtuasjas, et riigi poolt kliimateadust, süsinikueelarvet ja inimõigusi eirates paika pandud kliimaeesmärgid pole piisavad. Hollandi riigil tuli seejärel juba kohtu paika pandud ajalistes raamides ja suure rutuga leida võimalused uute, paremate plaanide tegemiseks.

Samamoodi leidis Iirimaa ülemkohus keskkonnaorganisatsiooni Friends of the Irish Environment algatatud kohtuasjas, et riigi paika pandud plaanid ei võimalda veenduda selles, kuidas riik tegelikult oma eesmärkideni jõuab. Kohus tühistas riikliku kliimakava liigse ebamäärasuse tõttu.

Saksamaa konstitutsioonikohus tühistas aga noorte kliimaaktivistide nõudel Saksa kliimaseaduse, leides, et seadusandja pole taganud põlvkondadevahelist õiglust. Võimaldades enam heitmeid lähikümnenditel, lükkas riik ebaõiglaselt suure koorma järgmise põlvkonna kanda.

Prantsusmaal pöördus riigi vastu kohtusse üha sagenevatele ekstreemsetele ilmastikunähtustele eriti haavatavas kohas mere ääres paiknev Grand-Synthe'i linn, samuti edukalt. Prantsusmaa kõrgeim halduskohus leidis, et riigi kavandatud pingutused polnud kliimaeesmärkide täitmiseks piisavad.

Kohtuvaidlusi iga hinna eest ära hoida pole muidugi eesmärk omaette. Õiguslikult keerulistes küsimustes tuleb ka seadusandja tegevuse kohtus kontrollimist pidada normaalseks elu osaks.

Küll aga tuleks seadusandjal olla väga teadlik õiguslikest raamidest, mille piires tal on võimalik tegutseda. Kehtestades seaduse, mis neid piire ohtlikult kompab või nendest väljub, peab seadusandja arvestama riskiga, et kohus tunnistab seaduse kehtetuks. Sellisel juhul tuleb leida riigil lasuvate kohustuste raamides püsimiseks uued lahendused ja plaanid veelgi suurema ajasurve all.

See võib tähendada meie kõigi elukorralduse järsku muutmist ja veelgi suuremaid väljaminekuid meie taskutest. Ettevõtete kliimaseadust usaldades tehtud plaanid lendaksid vastu taevast. Soovitud suurem õiguskindlus majanduskeskkonnas ja meie kõigi õiguste ja kohustuste osas variseks kokku nagu kaardimajake.

Tugev kliimaseadus, mis on ehitatud teaduslikult põhjendatud andmetele ning rahvusvahelisi ja põhiseadusest tulenevaid kohustusi arvestades, looks aga soovitud kindluse ega kõiguks ka kohtuvaidluste tuules.

Kommentaar kajastab autorite isiklikke seisukohti.