"See, kus me kokku peame lõpuks leppima, on 1,6 miljardi euro eest laskemoona ostmine. Kui summa läheb odavamaks, siis võib olla see summa väiksem, aga põhimõte, et vastavalt sellele plaanile, mis kaitsevägi teinud on, oleks seda moona vaja osta. Selle otsuse valitsus eelarve läbirääkimiste ajal peab ära tegema," ütles Läänemets ERR-ile.

"Selline tahe meil on. Vormistatud seda kokkulepet veel otsusena ei ole, sest see läbirääkimiste protsess pole veel sinnamaani jõudnud," lisas ta.

Läänemets rääkis, et kulu moona ostmiseks tekib tõenäoliselt alates 2026. või 2027. aastast.

ERR küsis Kallaselt, kas tema hinnangul peaks valitsus leidma täies mahus 1,6 miljardit laskemoona ostmiseks, nagu küsib kaitseväe juhataja oma sõjalises nõuandes.

"Me oleme praegu ka koalitsioonilepingu raames kokku leppinud summana 1,1 miljardit nende aastate peale, millal selle valitsuse mandaat on, ehk aastani 2028," vastas Kallas ERR-ile.

Hiljem täpsustas Kristina Kallas ERR-ile, et ta pidas 1,1 miljardi puhul silmas siiski laiapindse julgeoleku ühekordse lisainvesteeringu kulusid, kuhu kuulub nii laskemoon, aga ka näiteks sisejulgeoleku kulud.

"Kuna see moonaost on planeeritud pikema perioodi peale, siis sealt edasi on järgnevate aastate ja järgnevate valitsuste otsus, kuidas me sealt saame moonaostuga edasi minna," lisas ta.

"Muidugi poliitiline kokkulepe üle välja on ikkagi see 1,6 miljardit, aga lihtsalt käesoleva valitsuse otsuste pädevus ei ulatu 2028. aastast edasi," ütles Kallas veel.

Kaitseväe juhataja Andrus Merilo tutvustas eelmise nädala neljapäeval valitsusele kaitseväe sõjalist nõuannet, milles seisab, et kui kaitsevägi ei saa 1,6 miljardi eest laskemoona, vaid saab sellest poole, toimuks sõja korral kogu lahingutegevus Eesti territooriumil ja tooks kaasa katastroofilised kaotused.