Valitsus leidis 160 miljonit eurot, et maksta investeeringutoetust nii-öelda arenevale targale tööstusele, kes tuleb Eestisse. Mis te sellest arvate?

Minu jaoks täiesti arusaamatu. Kui ma ajalehti loen ja kuulan intervjuusid, siis ma saan aru, et et riigieelarves on väga suur defitsiit. Ja värskelt tulevad uued maksud ettevõtjatele, kus otsitakse kokku 200 miljonit, tahetakse maksustada ettevõtte bilansid, mis tähendab seda, et enne kui ettevõte investeeringuid teeb ja saab pangast raha oma bilanssi, hakkab juba ette makse maksma. Ja nüüd järsku hoopis mingisuguseid välisinvesteeringuid või mingeid ettevõtteid toetatakse 160 miljoniga. Kui on ikka riigieelarve defitsiit, siis tuleb ikkagi riigieelarves teha väga selge revisjon ja peatada võimalikud ja imelikud kulud. Ja kui majandus hakkab kasvama, siis hakata selliseid toetusi ja investeeringuid tegema.

Mulle ütles üks ettevõtja, et bilansimaks pärsib investeeringuid palju rohkem kui (aitab) see toetus.

Muidugi, muidugi. Kui me tahame investeeringuid saada, siis mis on number üks – peab olema väga ettevõtjasõbralik maksukliima, mis tähendab, et peavad olema väga selged maksud, mis on paigas. Ei tohi olla selline maksufestival, nagu täna on, et iga päev, iga hommik, juba terve aasta või rohkem loeme iga nädal uusi maksuideid ja uusi ultimaatumeid maksude osas. Ei ole mõtet välja mõelda täiesti uusi maksusid, võtame ikkagi maksud, mis igal pool maailmas töötavad ja teeme võimalikult efektiivselt. Ma ütlen veelkord, et kõige tähtsam on, et oleks väga selge, paika pandud maksusüsteem, siis ettevõtjad kohanevad sellega. Aga sellist maksufestivali, nagu praegu toimub, seda ei tohi olla. See kindlasti mõjub halvasti nii välisinvesteeringutele kui ka kohalikele investeeringutele.

Kuidas lappida meie aukliku riigieelarvet?

Kõigepealt hakkame rääkima auklikust eelarvest, et teate, meil on väga suur defitsiit. Mina olen tööandjate keskliidu volikogu aseesimees ja majanduskomisjoni ja töörühma juht. Just täna hommikul vaatasin eelarve üle – aasta 2023 eelarvekulud kasvasid 19 protsenti võrreldes aastaga 2022. Meil räägitakse väga palju igasugustest kokkuhoidudest ja kärbetest ja nii edasi. Tegelikult ju kulud kasvasid 20 protsenti ja öeldakse, et ikka on puudu. Tegelikult tuleb teha eelarverevisjon. Kuna on raske olukord, tuleks üks aasta lihtsalt peatada kõik indekseeritud kulud. Lihtsalt ei tõsta kulusid – nii nagu on eelmise aasta eelarve, on ka tänavu aasta. Ja kui tekib majanduslik kasv – praegu Eesti SKP on mingi 40 miljardit, kui jõuame Luksemburgile järgi, 80 miljardi peale, siis 35 protsenti maksusid ju on riigieelarves kaks korda suurem. Nii et majanduslikku kasvu on vaja ja teine asi, et tuleb lõpetada mõttetu kulutamine. Oluline on muidugi ka see, et regulatsioonid, mis keskkonda mõjutavad – tegelikult on bürokraatiat liiga palju, liiga palju reguleeritust. Kus on näiteks suured kulud – näiteks kui linnaliiklus läheb paigast ära, siis inimesed tundide kaupa, selle asemel, et tööd teha, istuvad kuskil liikluses kinni.

Eestil on peamine julgeolek ja on vaja laskemoona osta – sellest tuleb suur kulu.

Jah. Aga elu on alati näidanud, et kui sul on suures koguses raha vaja, siis tehke võla võlakirja. Praegu oli ka näha, et tehti esimesed võlakirjad, inimesed tulid sellega kaasa ja isegi välismaalased tulid kaasa. Kui sul on vaja kiiresti suures koguses raha, siis võtad laenu kas võlakirjade näol või laenu näol ja siis maksad seda 10 või 15 aasta jooksul tagasi.

Valitsus toetas neljapäeva õhtul eelarvearutelude käigus majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ettepanekut luua järgmiseks neljaks aastaks 160 miljoni eurone toetusmeede suuremahuliste investeeringute soodustamiseks.
Esimesi toetusi saab riik hakata välja maksma 2026. aastast. Toetuse saamiseks peab investeeringu maht olema vähemalt 100 miljonit eurot, see peab olema suunatud ekspordile ja looma juurde heapalgalisi töökohti.