Kasumi pealt makstavat tulumaksu peaksid alates ülejärgmisest aastast suurimates summades hakkama tasuma Eestis tegutsevad kommertspangad, kellest suuremate kasumid ulatusid eelmisel aastal sadadesse miljonitesse eurodesse.

Lisaks pankadele on rahandusministeerium eelmise aasta andmete põhjal kokku pannud kasumlike ettevõtete top 50. Teisel kohal on selles näiteks Bolt Operations ja kuuendal Telia Eesti.

"Kui numbrites rääkida, siis meile tähendab see 1,2 miljoni euro suurust maksu. Eelmisel aastal maksime tegelikult riiklikke ja tööjõumakse 132 miljonit, selles mõttes me panustame riiki juba erinevatel moodidel ja nüüd seda maksu saame ka teenindada," ütles Telia Eesti juht Holger Haljand.

Esimene suur tuntud tootmisega tegelev eraettevõtte on selles nimekirjas Merko Ehitus. Uue maksuga on ettevõte arvestanud.

"See on kindlasti koormus, aga veelkord rõhutades, tegemist on väljundi pealt ehk juba teenitud raha pealt natukese raha ära andmine. Siin on küsimus meile kõigile, kes kui palju on valmis panustama riigikaitsesse. Et meil oleks oma riik, et meil oleks põhjus tööl käia, et oleks põhjus investeerida, ma arvan, et see on okei," sõnas Merko ehituse juht Ivo Volkov.

Tegutsevaid ettevõtteid on statistikaameti andmetel Eestis 145 000, millest kasumis on ligikaudu 60 protsenti.

Eesti ettevõtetest on 99 protsenti väikese või keskmise suurusega ja kasumimaksu mõttes on need ettevõtted panustamise alumises otsas. Töökeskkonna konsultatsiooniettevõte Tondihobu teenis mullu 20 000 eurot kasumit.

"Sel aastal jääb tõenäoliselt samasse suurusjärku, mis tähendab, et kasumimaks 400 euro kanti ettevõtjana ei ole maailmalõpp oma riigi heaks. Eriti kui riigikaitsesse panustada, ei ole kahju," ütles väikeettevõtja Ille Nakurt-Murumaa, kes on ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete assotsiatsiooni (EVEA) president.

Kasumimaks käib siiski osale väikeettevõtetest üle jõu.

"Kasum on raamatupidamislik number, mis tähendab, et mu pangakontol reaalselt raha ei pruugi olla, kasum võib olla raamatupidamislik ja selle pealt maksta kaks protsenti võib olla päris valus," selgitas Nakurt-Murumaa.

Tallinna lähedal Kloogarannas asub Lahepere Villa kodumajutus ja restoran, mille pererahvas soovib pakkuda ainult kõige paremat teenindust. Villa perenaine Helen Vihtol ütles, et neil on hotellide ja restoranide sektoris positsioon väga hea, sest külastatavus on kõrge. Kuna nemad tulevad ots-otsaga kokku, ei kujuta ta ette, kuidas saavad hakkama need kohad, kus kliente pole.

"2024. aastal tõusis toitlustusettevõttel kaks protsenti käibemaks. Nüüd tõuseb veel kaks protsenti, tulumaks tõuseb, mida me ei võta töötajalt, vaid maksame ise juurde. Siis tõuseb majutuse käibemaks nagu neli protsenti. Kui me liidame need kokku eurodes, lihtsalt paneme igakuisele kulubaasile juurde, pluss inflatsioon, pluss kõikidest teistest maksutõusudest tulenev kulude suurenemine, siis ma lihtsalt ei näe võimalust, et midagi üldse üle jääb. Maksu ei ole, ma ütlen, et see maks toimib nendele, kellel on, mida maksta," kommenteeris Vihtol.

Kõigil ettevõtjatel on kasumimaksu kohta ka üldisem arvamus.

"Meil julgeoleku jaoks on raha vaja, ettevõtjate käest on seda raha soovitud küsida, ettevõtjad on valmis panustama. Kogu valikutest on kasumimaks kindlasti kõige parem, tegemist on väljundiga, tegemist on millegagi, mis jääb üle sinu majandustegevusest ja sealt saab jagada," ütles Ivo Volkov.

"Kui me neid maksumuudatusi teeme, et esiteks, need jõuaks õigesse kohta. Läbipaistvus ja usutavus on nüüd hästi oluline, et riik näitaks, et me teeme ka päriselt selle jaoks õigeid asju, et see läheks täpselt sinna riigikaitsesse," ütles Holger Haljand.

"Ettevõtjad täna väga ei usalda oma riiki. See tähendab seda, et tegelikult me kõik saame aru, et kasumimaks on tulnud selleks, et jääda. Ja ajutine tõenäoliselt on ainult see protsent sealjuures. Ehk pigem ma arvan, et see kaks protsenti täna oleks enamikule ettevõtjatele valutult allaneelatav, kui me saaksime olla kindlad, et see päriselt ongi kaks protsenti," rääkis Ille Nakurt-Murumaa.

"Ma hea meelega panustaksin oma riigikaitsesse kuidagi teistmoodi, aga see hetkeseis on selline, et meie sektor on nii tühjaks pigistatud, et siin ei ole enam midagi võtta," ütles Helen Vihtol.

PricewaterhouseCoopersi maksukonsultatsioonide juhi Hannes Lentsiuse sõnul suutis valitsus kolmest halvast maksuvariandist siiski kõige mõistlikuma välja valida. Maksu juures võivad tekkida kuritarvitused, sest raamatupidamislikult on võimalik kasumit varjata.

"Kindlasti on ka administreerimine keeruline, sest maksu kehtestamine ei tähenda ainult maksumäära seadusesse kirjutamist, vaid see maks tuleb ka kokku koguda, seda tuleb kontrollida," ütles Lentsius.

Lentsiuse sõnul ei lahenda see maks üksi riigi rahapuudust ja võiks otsida veel teisigi maksukogumise kohti.

"Kindlasti me ei peaks ära unustama ka teisi võimalikke maksukogumiskohti. Üks on seda olemasolevat maksu efektiivsemalt kokku koguda. Aga teiseks, me võiksime uuesti alustada ka diskussiooni erinevate digiteenuse maksustamiseks. On see siis sõidujagamisplatvormid või digitaalne reklaamitulu, mida digitaalsed hiiud Eestist teenivad," selgitas Lentsius.

Euroopa Liidu ülene digimaks kukkus läbi, kuid nüüd on hakanud riigid ise digimaksu kehtestama, ütles Lentsius.