Valitsus leppis teisipäeval lõplikult kokku, et julgeolekumaksu nime all tõuseb 2025. aasta juulist käibemaks kaks protsendipunkti 24 protsendile, 2026. aastast hakkab kehtima esimeselt eurolt võetav eraisiku kaheprotsendiline eritulumaks ja 2026. aastast hakatakse koguma kaheprotsendilist ettevõtete tulumaksu.

2026. aastal peaksid uued maksud tooma riigieelarvesse lisaks 751 miljonit eurot. Kokku nelja aasta peale 2,47 miljardit eurot.

Maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Raili Roosimaa ütles Madis Hindrele Vikerraadio saates Uudis+, et maksude kogumiseks on ametil vaja teha arendusi ja kanda ülalpidamiskulusid aastatel 2025–2028 kokku 2,9 miljonit eurot. Kuna valitsus on deklareerinud, et uus maks tuleb ajutine, siis Roosimaa sõnul on seal hulgas ka maksu tagasipööramise kulud.

Lisatööjõudu amet Roosimaa sõnul palgata ei plaani ja kasutab maksude haldamises juba olemasolevaid inimesi.

Ettevõtete kasumimaks rakendub esimest korda 2026. aastast. Aluseks on 2025. aasta tulud ja ettevõtted maksavad osa tulumaksust 10. septembriks ja osa 10. detsembriks.

Kui 2026. aasta majandusaasta aruande esitamisel selgub, et kasum on olnud madalam või kõrgem, toimub tasaarveldamine.

Alates 2027. aastast hakkavad ettevõtted kasumimaksu tasuma kvartaalselt, arvestades viimase esitatud majandusaasta aruandes toodud kasumit.

Maksu- ja tolliamet hakkab ettevõtete tulumaksu peamiselt kontrollima lähtudes andmeanalüütikast ja riskianalüüsidest, rääkis Roosimaa. "Põhiline andmeallikas saab meie jaoks olema esimeses järjekorras ikkagi majandusaasta aruanne," rääkis Roosimaa.

"Mulle tundub endale küll, et mõistlik hetk hakata täpsemalt andmetesse süvenema on siis, kui tekib ümberarvestuse koht, kus on ettevõtjal võimalik enammakstu tagastamine, või ka kasumi vähendamine," lisas Roosimaa.

Esialgu, kui ettevõtete tulumaksukohustus kehtima hakkab, on Roosimaa hinnangul lihtsam teha matemaatiline arvutus eelneva kasumi pealt, mida maksu- ja tolliamet võiks kontrollida ja lihtsalt märgukirju saata.

"Kui see tegelik ja sisuline maksusuurus lõplikult selle ümberarvutuse hetkel peaks olema paigas, see on see koht kus peaks vaatama," lisas Roosimaa.

Roosimaa nentis, et viise, kuidas ettevõtted võiksid oma kasumeid vähendada saab leida, ja ameti jaoks on paras väljakutse ettevõtete tulumaksu järelevalve või sisuline kontrollimine.

"Maks on ajutise iseloomuga ja üsna väikese protsendiga. Kindlasti ei saa eeldada, et maksu- ja tolliamet jõuab iga ettevõtte kasumirida nii sisuliselt lõpuks kontrollida," rääkis Roosimaa.

Eesti ettevõtete kogukasum oli 2022. aastal 9,18 miljardit eurot. Mehaaniliselt võttes oleks sellest kaks protsenti 183,6 miljonit eurot. Sellises summas maksu laekumist rahandusministeerium ei prognoosi ühelgi aastal 2028. aastani.