Kaubandus-tööstuskoda ja tööandjate keskliit tegid septembri alguses valitsusele ettepaneku asendada ettevõtete kasumiga seotud riigikaitsemaksu osa tähtajalise lõivu või tasuga, mida peaksid maksma kõik juriidilised isikud majandusaasta aruande esitamisel. Alternatiivina pakkusid organisatsioonid kõigile ettevõtetele ühe lõivumäära kehtestamist, mille suurus on 0,1 protsenti varade mahust.

Kaubandus-tööstuskoja presidendi Toomas Lumani hinnangul on valitsuse välja valitud kasumimaks kõikidest halbadest valikutest halvim.

"Kuigi ministrid on korduvalt kinnitanud, et suure ja raske töö tulemusel tehti parim võimalik otsus, siis ettevõtlusorganisatsioonid on kahjuks täiesti erineval seisukohal. Nad on veendunud, et tehti Eesti majandusele kõige halvem otsus," ütles Luman "Esimeses stuudios".

Lumani sõnul ei ole nüüd Eestil kui investeerimiskeskkonnal enam oma lugu.

"Mida ma kindlalt tean, on see, et Eesti unikaalne ettevõtete tulumaksusüsteem enam ei kehti. Väga suur probleem on selles, et maailmas müüvad lood ja Eestil nüüd oma lugu ei ole investeerimiskeskkonnana. See oli see, mida meie üritasime ära hoida," ütles ta.

"Meil on olnud enne n-ö investeerimiskeskkonnana lugu, et meie riigis investeeritud kasumit ei maksustata. See justkui on jõus, aga siiski, et natukene maksustame ka," märkis Luman.

Ettevõtja sõnas, et võrreldes mitme teise Euroopa riigiga hakkavad ettevõtted Eestis rohkem tulumaksu maksma.

"Nüüd on küsimus selles, et klassikaline tulumaksusüsteem vanas Euroopas on praktiliselt kõikides riikides olemas. Me räägime, et meil on väga väike määr. Jah, Soomes, Saksamaal on määr hoopis teine, kuid reaalselt Soome majandus ja Saksa majandus ja Eesti majandus, kui võtame protsendina kogu maksulaekumistest riigis, siis ettevõtetelt kogutud tulumaks on umbes nelja protsendi ringis kõikides riikides. Ehk me maksame täpselt sama mahtu ja nüüd hakkame ju rohkem maksma. Aga kõige hullem on see, et me ideoloogiliselt hakkame nüüd justkui kahe süsteemiga maksustama – meil on oma modernne süsteem ja me ühinesime ka selle vanaaegse Euroopa süsteemiga," kommenteeris ta.

Luman lisas, et ettevõtjate suurim hirm on aga see, et klassikalise tulumaksu juurutamine ei ole ilmselt ajutine.

Lumani sõnul tuleb laiapõhjalise riigikaitsemaksu puhul, mille osa on ka ettevõtete kasumimaks, arvestada seda, mida kaitstakse.

"Kui me räägime laiapõhjalisest riigikaitsemaksust ehk riigi kaitsmisest, siis on alati küsimus, mida me siis kaitseme. Kas mingit abstraktset mõistet riik? Või me kaitseme siin riigi territooriumil asuvaid inimesi ja varasid? Ja kõik meie ettepanekud olidki ju sedakaudu kantud, et kui me põhiliselt loeme, et kaitseme inimesi, siis on mõistlik ju maksustada seda, mida inimesed teevad, toimetavad ja saavad selle eest ju tulu. Kui peame põhiliseks, et kaitseme varasid, siis on mõistlik ju see maksustamine võtta sealt. Ja meie ettepanekute puhul oleksid maksu maksmises osalenud kõik juriidilised isikud, kellel on registrinumber. Praegu vastu võetud (kasumimaksu) otsuse juures umbes 40 protsenti juriidilistest isikutest ei osale, kuivõrd nendel kasumit ei ole," selgitas ta.

Valitsus prognoosib, et kasumimaksust koguneb riigieelarvesse 2026. aastal 150 miljonit eurot, kuigi varem oli valitsus prognoosinud 200 miljoni euro laekumist. Lumani hinnangul on see prognoos optimistlik.

"Kardan, et see 150 miljoni euro laekumise prognoos on isegi pisut optimistlik. Häda on selles, et üldiselt erinevate maksuotsuste järel need muutused ei ole lineaarsed," põhjendas ta.

Nagu on valitsus arvanud, leiab ka Luman, et ettevõtted võivad oma kasumimaksu tasumisel hakata optimeerima.

"Praegu rahandusministeerium kalkuleerib, et umbes 150 miljonit eurot laekub. Unustatakse üks asi ära. Mitte keegi ei hakka muidugi mingit valskust tegema ega seaduseid rikkuma, kuid kasum kui selline arvutatakse välja ju teatavatel eeldustel. Seda on ka mitu korda öeldud avalikkuses. Üks meetod on varade hindamine, mis on vähem või rohkem alati subjektiivne, sest võtab ette tuleviku turuolukordi, muutuseid, trende jne. Ja kõige lihtsam on ju kulumimäärad, sest seadused annavad erinevatele varade gruppidele erinevad määrad, aga need annavad maksimaalmäära, mitte minimaalmäära. Ma isegi ei nimetaks seda optimeerimiseks, aga ilmselt mingi kogus ettevõtjatest – võib-olla kõik, võib-olla mitte kõik – vaatavad morni pilguga tulevikku ja ütlevad, et tundub, et tulevik on tumedam ja tuleb lihtsalt kõrgemaid kuluminorme kasutada," selgitas ta.

Ettevõtja hinnangul otsib valitsus kärpekohti valest kohast

Valitsus näeb järgmise aasta riigieelarves ette umbes 130 miljoni euro ulatuses kärpeid. Toomas Lumani hinnangul otsib valitsus kärpeid valest kohast ja tegelikult tuleks langetada suuremaid otsuseid.

"Meie riigieelarves praegu juba, arvan, et see läheneb 90 protsendile, mis on seadustega paigas. See liigutatav osa on pisut üle 10 protsendi ja sealt seest püüda üles otsida nii suurt kokkuhoiukohta, mis need praegused eelarveaugud kataks, pole võimalik," ütles ta.

"Praktikas on see küsimus, et meil on mitu asja nõnda viltu läinud, mis tuleks ära parandada. Üks on automaatne pensionite indekseerimine tarbijahinnaindeksi kasvu järgi. Küsimus on selles, et kui on kiire inflatsioon, siis suure tõenäosusega maksudega on probleem, sest ettevõtted ei suuda sellise tempoga seda hinnatõusu lõpptarbijale üle kanda. Või kui ka suudaks, siis järelikult ju lõpptarbija ei suudaks enam nii palju osta. Nii et igal juhul tekivad majanduses probleemid, mis viivad ka maksulaekumiste vähenemiseni. Ja kui meil kassas raha hulk ikkagi väheneb, siis me ei saa ju seda tohutult suure kasvuga lõbusalt välja maksta. Minule kui pensionärile sobib see pensionitõus, aga see pole riigile jätkusuutlik lahendus," selgitas ta.