MTA juht: kasumimaksust suurem väljakutse on firmad, kes ei oska deklaratsiooni esitada
Valitsuse kehtestatavat kasumimaksu formaati ei tasu üle dramatiseerida, sest selle maksu kogumisest suurem väljakutse on maksu- ja tolliametile ilmselt ettevõtted, kes ei ole kunagi deklaratsioone esitanud ja ei oska seda seetõttu edaspidi teha, ütles MTA juht Raigo Uukkivi.
Kuna Eesti maksuamet on 100 protsenti digitaalne, tähendavad uued maksumuudatused eelkõige infotehnoloogia arenduste tegemist, sõnas MTA juht Raigo Uukkivi "Esimeses stuudios". Lihtsam on tema sõnul toime tulla näiteks maksumäärade muutmisega.
"Järgmisel paaril aastal on mitu tosinat erinevat muudatust maksumäärades ja erinevates reeglites. Võib-olla kõige keerulisemad on sellised, mida varem pole teinud. Määrade muutmine on lihtsam, päris uued maksud on keerulisem," selgitas ta.
Ettevõtete kasumimaksu ei tasu Uukkivi hinnangul üle dramatiseerida.
"Kui me Euroopas ringi vaatame, siis Eesti ja Läti on kaks ainsat riiki, kes ei arvuta ettevõtte kasumimaksu raamatupidamisliku kasumi pealt. Teised seda teevad ja ei ole kasumid ära kadunud sealt sellepärast," ütles ta ja märkis, et ettevõtted ei saa kasumi varjamisega ka liiga loominguliseks minna, sest siis ei pruugi nad enam saada näiteks pangast laenu, riigilt toetusi ja lisaks jäävad maksuametile silma.
Uukkivi tõdes, et kasumimaksu kogumise asemel on maksuametile tegelik väljakutse pigem ettevõtjad, kes ei ole kunagi deklaratsioone esitanud ja ei oska seda tulevikus teha. Selliste ettevõtete kasum ulatus eelmisel aastal sadadesse miljonitesse eurodesse.
"Ma ütleks, et tegelik väljakutse, mille peale mina ja mu kolleegid mõtleme, on ikkagi see, et kasumit said ju paljud ettevõtted, kes maksu- ja tolliametile kunagi deklaratsioone ei ole esitanud. Me ise vaatasime järele, et kes ei ole käibemaksukohustuslased ja kes ei deklareeri ka töötajatele või omanikele väljamakseid, nende raamatupidamislik kasum majandusaasta aastaaruannetes oli eelmisel aastal üle 500 miljoni euro," rääkis Uukkivi.
"Ja kui arvestame, et paljudel neist – kümnetel tuhandetel ilmselt – puudub praktiline kogemus ja oskus meile esitada kvartaalselt seda deklaratsiooni, mille pealt kasumimaksu hakatakse rehkendama, siis arvan, et see on tegelikult väljakutse. Nad unustavad, ei oska, ei tea, kuidas leida lahendused võimalikult automaatselt, võimalikult eeltäidetult, eellahendatult korraldades ära," selgitas MTA juht.
Uukkivi sõnul esitab maksuametile käibemaksudeklaratsiooni 100 000 kuni 110 000 ettevõtet ning palga- ja dividendide maksmise deklaratsiooni umbes sama palju. Uukkivi selgitas, et ligikaudu 150 000 ettevõtet ei deklareeri MTA-le aga midagi vaikimisi põhjusel, et nende käive pole piisavalt suur, et ületada käibemaksukohustuslaseks registreerimise piiri või nad ei tee väljamakseid töötajatele, sest neil pole töötajaid, ja nad ei maksa dividende.
OÜ-tamise vastu aitavad peamiselt tehnoloogilised lahendused
Rahandusminister Jürgen Ligi kavatseb asuda võitlema OÜ-tamisega, kuid ei ole veel konkreetseid samme avaldanud. Raigo Uukkivi sõnul oleks lahendused peaasjalikult tehnoloogilised.
"Meie räägime OÜ-tamisest tähenduses, et keegi teeb sisuliselt tööd, aga esitab selle eest OÜ kaudu arve, ta ei saa palka ja väldib seetõttu tööjõumakse. Teine ja võib-olla levinum käsitlus on, et elatakse oma ettevõtte kulul. /.../ Peaasjalikult lahendused – me ei saa panna igasse baari või kohvikusse või ehitusplatsile maksuametnikku istuma, eks lahendused on ikkagi tehnoloogilised," rääkis Uukkivi.
"Arvan, et tehnoloogilised lahendused eelkõige tähenduses, kuidas ettevõtlussektor omavahel arveldab ja toimetab, tehnoloogiline ettevõtlussektori aruandluse kontekstis. Meil on ikka veel liiga palju sellist toimetamist, kus kuu lõpus ettevõtte juht võtab pataka tšekke rahakoti vahelt ja ütleb raamatupidajale mingeid korraldusi, kuidas neid käsitleda. Või PDF-arved, mis saadetakse, mis on sisuliselt foto mingist paberist. Seal ma loodan, et ettevõtlus ise liigub rohkem e-arveldamise poole ja me saame näiteks käibemaksuarvete deklareerimise teha nullist või altpoolt. Ja näiteks erinev infovahetus, mis näitab ettevõtete aktiivsusmärke," selgitas maksuameti juht.
Uukkivi sõnul oleks e-arveldamisest ettevõtjatel palju rohkem võita kui kaotada.
"Kõik selle saab kasutada ära nende aruandluskohustuse kergendamiseks. Asju, mida kurdetakse, et on bürokraatlikud, saab sisuliselt ära jätta. Arvan, et seal on palju rohkem võita."
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Esimene stuudio", intervjueeris Andres Kuusk