Kaljulaid, kes presidendiametis olles kohtus 2019. aastal Moskvas Putiniga, ütles, et toonane paaritunnine kohtumine oli liialt lühike, et saada ettekujutus Putini sisekosmosest.

"Mida võin öelda, et ta tuleb kohtumisele ja üritab näidata, et tal on kõik faktid peas. Kui ta siis vahele jääb, et mõnda asja ei tea, näiteks et Nord Stream 1 ja Nord Stream 2 on eri regulatsiooni all, siis ma loodan, et see nõunik ikka jäi ellu. Talle meeldib näidata, kui tark ta on," lausus Kaljulaid.

Selles, et Putin terve mõistuse juures on, Kaljulaid enda sõnul ei kahtle.

"Mina arvan, et on (terve mõistuse juures) ja me ei räägi ainult Putinist. Ma arvan, et kogu see režiim, kogu seltskond – nad näevadki oma suure ülesandena impeeriumi alalhoidmist, impeeriumi taastamist. Impeeriumid peavad kasvama, muidu need surevad. See ongi imperiaalne mõtteviis," lausus Kaljulaid.

Kaljulaidi sõnul on Putini seltskonnale omane mõtteviis, et Venemaa ja venelased on midagi erilist teiste rahvaste seas, Venemaal levinud ning tuleb arvestada, et nii mõtlevad ka mitmed opositsioonipoliitikud.

"Ameeriklased valivad presidendi nii, nagu ise tahavad"

USA presidendivalimiste eel on küll Valge Maja julgeolekunõunik Jake Sullivan lubanud, et president Joe Biden on viimased kuud Ukraina abistamisel märksa tugevam kui seni, kuid ameeriklaste reaktsioonid Ukraina soovidele ei ole seni seda kinnitanud, nentis Kaljulaid.

"Mulle tundub, et nad päriselt ka muretsevad, ja kahjuks ka avalikult, Venemaa reaktsiooni pärast. Ja see on ka võimalik, et põhjus, miks ukrainlased võtsid ette Kurski operatsiooni – vaadake, me oleme Venemaa territooriumil, ei mingeid tuumarakette, võtke ennast nüüd kokku," lausus ta.

Presidendikandidaatide puhul nõustus Kaljulaid, et demokraatide kandidaat Kamala Harris ei pruugi presidendiks saades suhtumises Ukrainas toimuvasse väga palju Bidenist erineda.

"Mul ei ole ka põhjust arvata, et see võiks olla järsult ja radikaalselt julgem. Samas kui vaadata Harrise reklaame, kus ta kasutab isegi Ronald Reaganit ja ütleb, et tuleb seista Ameerika väärtuste eest kogu maailmas – see justkui loob ruumi," ütles Kaljulaid.

Kuid ükskõik, kas ameeriklased valivad presidendiks Harrise või Donald Trumpi, tuleb ülejäänud maailmal sellega leppida ning liitlastel uue presidendiga koostööd teha, ütles Kaljulaid.

"Ameeriklased valivad endale presidendi nii, nagu nemad tahavad ja ülejäänutel tuleb töötada sellega, kes on president," lausus ta.

Kaljulaid kohtus presidendina ka Trumpiga ning tema sõnul oli Trumpi ametiaeg Ida-Euroopa jaoks julgeoleku mõttes hea.

"Meie saime täiesti klassikalist vabariiklaste välispoliitikat siin nurgas. Saime visiite, kui Eesti sai 100, käisime Valges Majas, Trump ütles, et we shall never let you down ("me ei vea teid kunagi alt")," lausus Kaljulaid.

Kaljulaidi sõnul oli Ida-Euroopa poliitikas suur roll toonasel asepresidendil Mike Pence'il; millised vaated on tegelikult Trumpi praegusel asepresidendikandidaadil J. D. Vance'il, on aga keeruline öelda. "Kui ma võrdlen Pence'i ja Vance'i, siis seal on ikka väga suur vahe," ütles ta.

"Õige oleks vaadata, millega riik tegeleb"

Küsimusele, mis on praegu Eesti riigi siht ja eesmärk, vastas Kaljulaid, et praeguse valitsuse sõnum on olnud, et Eesti on kaitstud ja korras majandusega.

"Aga mina arvan, et praegustes oludes oleks õige vaadata läbi, millega riik tegeleb, funktsioon funktsiooni haaval, mitte et võtame igaühelt viis protsenti ära. Võib-olla on tegevusi, mida enam ei ole teha vaja," märkis Kaljulaid.

Lisaks on oluline lahendada energiaküsimus, lisas ta.

"Kui tahad tuua siia Euroopa ettevõtteid, kellel on ambitsiooni müüa Euroopa turgudele, siis Euroopa on öelnud – sõltumata sellest, mida me arvame kliima soojenemisest – et need turud ei osta seda kraami, mis on toodetud mittepuhta energiaga. Seega ei saa olla meil lahenduseks, et aastani 2035 on põlevkivi ja siis tuumajaam. Selle peale küsitakse, kus on tuumaenergia juurikas ja me ütleme, et ei, meil ei ole isegi tuumaohutusagentuuri. Sa ei saa sellise pakkumisega siia kedagi meelitada, isegi kui paned sinna alla 160 miljonit eurot," lausus Kaljulaid, viidates valitsuses kokkulepitud toetusmeetmele suurinvesteeringute Eestisse meelitamiseks.

Kaljulaidi sõnul pole 160-miljoniline toetusmeede praegust olukorda arvestades parim idee.

"Kui meil oleks riigieelarve ülejäägis ja me tahaksime proovida, kas sellised asjad annavad ka meie majandusruumis kiiret ja head tulemust, siis me võiksime seda teha. Aga täna minu arvates me ei ole selles kohas," ütles ta.

Kaljulaidi sõnul saab praegusele valitsusele soovitada, et kui rasked otsused on tehtud, siis tuleks need võimalikult kiiresti ellu viia, et majandus, eriti ettevõtlus, saaks kohe muutustega kohanema hakata.