Sotsiaalkindlustusameti (SKA) peadirektor Maret Maripuu rääkis, et sel aastal on juba kinni pandud Türi ja Põlva klienditeenindused, järgmise aasta teises pooles on plaan sulgeda klienditeenindus Kohtla-Järvel. Vähendatud on ka klienditeeninduste lahtiolekuaegu.

Maripuu sõnul kolivad ameti kliendid aina rohkem veebi ning suletakse eeskätt need klienditeenindused, mis asuvad lähemal mõnele teisele klienditeeninduspunktile. Nii näiteks saavad Põlva elanikud sõita bussiga Tartu või Võru kontorisse, Türi elanikud Paidesse ning Kohtla-Järve elanikud võivad pöörduda Jõhvi teenindusbüroosse.

SKA plaanib ka vähendada 146 000 euro võrra rahasummat, mis oleks järgmisel aastal eraldatud asendushooldusega seotud tugiteenuste pakkumiseks. Selliste tugiteenuste mõte on toetada hooldusperesid või lapsendajaid, aga ka pere- ja asenduskodude töötajaid teises peres sündinud laste kasvatamisel. Peredele pakutakse näiteks psühholoogilist nõustamist, mentorlust või regulaarselt pere käekäiku jälgiva peretoetaja võimalust.

Riik on viimastel aastatel korraldanud mitu kampaaniat, et julgustada inimesi asendusvanemateks hakkama. "Aktuaalne kaamera" kajastas suvel, kuidas lastekodudes elab üle 700 inimese ning eelnevatel kuudel tuli lapsi juurde. Kui tervetelgi lastekodulastel on lootus omale uus pere leida väga väike, siis puuetega lastel pea nullilähedane.

Maripuu sõnul saab tugiteenusteks mõeldud raha kärpida, sest hooldusperesid ei ole tulnud juurde niivõrd palju, kui esialgu arvestatud.

"Selle aasta esimese poolaastaga on olnud näha, et hooldus- ja eestkosteperede arv ei ole suurenenud, mis annab meile võimaluse seda koolitusmahtu vähendada. Me kogu aeg kutsume sotsiaalmeedias inimesi üles leidma endas jõudu olla hooldus- või eestkostepered, aga kahjuks neid nii palju ei tule, kui meil on vajadus. Ideaalis võiksid kõik lapsed kasvada peredes. Kui neid inimesi peale ei tule, siis meil ei ole ka kedagi koolitada" lausus Maripuu.

Perelepitajate juurde võivad tekkida järjekorrad

Sotsiaalkindlustusamet plaanib 200 000 eurot hoida kokku ka perelepitusteenusele suunatavast rahast. Maripuu rääkis, et perelepitusteenuseks on järgmisel aastal ette nähtud 1,1 miljonit eurot ehk umbes 15 protsenti vähem, kui seni plaanitud.

Perelepitus on tasuta teenus lapsevanematele, kes plaanivad kooselu lõpetada või on selle juba lõpetanud. Perelepitajad aitavad lahku minevatel lapsevanematel jõuda kohtuväliselt üksmeelele ning sõlmida lapse huvist lähtuvaid kokkuleppeid.

Sotsiaalkindlustusamet vähendab ennekõike perelepitusega seotud arendus- ja teavitustegevusi. Näiteks toimuvad koolitused perelepitajatele plaanitust väiksemas mahus ning jäetakse ära üks perelepitusega seotud teavituskampaania.

"Praegu on kõigil, kes soovivad perelepituse poole pöörduda, selleks võimalus – seal ei ole järjekorda, aga võib juhtuda, et nüüd kärbe toob kaasa selle, et meil võib tekkida järjekord," märkis Maripuu.

Perelepitusteenuse üks eesmärke on olnud saavutada laste huve silmas pidavaid kokkuleppeid kohtuväliselt. Seda, et perelepitusteenuse kärpimine võiks omakorda suurendada kohtute töökoormust, sotsiaalkindlustusameti juht ei arvanud.

"Oleks me läinud nüüd kärpima nii tõsiselt, et juba praegu prognoosiks pikkasid järjekordasid, siis see võiks seda kaasa tuua, aga praegu ma seda ei näe," lausus ta.

Amet on aastaga kärpinud veerandi teenistuskohtadest

Maripuu rääkis, et sotsiaalkindlustusamet on koondanud selle aasta jooksul töölt kokku 45 inimest ehk ligi kuus protsenti töötajatest, ametis töötas esimesel poolaastal 662 inimest.

Teenistuskohti on eelmise aastaga võrreldes aga isegi ligi veerandi võrra vähem: eelmise aasta 922 teenistuskohast on alles 719.

Seda, kui palju inimesi on plaanis veel koondada, ei osanud ta öelda.

"Me vaatame oma protsessidele otsa. Oleme kõikides osakondades oma tegevusi ümber vaatamas, et olla inimeste jaoks olemas ja pakkuda vajalikku tuge. Aga kuidas me saame oma tööd teha tõhusamalt, paindlikumalt või mõtestatumalt, see on see, millega me oleme terve aasta tegelenud. Me oleme sotsiaalkindlustusameti reorganiseerinud. Uuest aastast on meil ka üks osakond vähem ehk siis me vaatame väga tõsiselt oma protsesse ümber," lausus Maripuu.

Ligi 80 teenistuja kollektiivne koondamine viidi läbi juba ka 2023. aastal. Maripuu sõnul tulenes see tõsiasjast, et Ukrainast ei saabunud enam nii palju sõjapõgenikke, keda amet pidi toetama.

Kärpe-eesmärk järgnevateks aastateks on veelgi suurem

Kui sel aastal peab amet kokku hoidma 840 000 eurot, siis 2026. ja 2027. aastaks kokku lepitud kärpeootus on mitu korda suurem. Ülejärgmisel aastal peaks sotsiaalkindlustusamet plaani järgi kärpima 1,4 miljoni euro ulatuses, 2027. aastal aga juba kahe miljoni euro ulatuses.

Maripuu ütles, et eelarve, mille pinnalt üldse on võimalik kärpida, on järgmisel aastal 106 miljonit eurot. Ülejäänud osa sotsiaalkindlustusameti eelarvest on seotud pensionide, toetuste või hüvitistega, mille kasutamine on paika pandud seadustega.

Järgnevate aastate kärbete sisust on Maripuu sõnul praegu aga veel liialt vara rääkida ning need analüüsid on alles ees.

"Me peame kõik teenused üle vaatama, et kas need sellisel kujul, nagu me neid pakume, täidavad oma eesmärki. Mis on need, ilma milleta me ei saa ja millised on need, kus me ütleme, et need teenused on küll olulised, aga raskes olukorras, kus meil raha ei ole, ei ole võimalik neid pakkuda," märkis Maripuu.