Michal: riigi roll majanduses väheneb, aga säilib
Reformierakonna juht Kristen Michal ütles, et riigi roll majanduses on vähenemas, aga samas siiski teatud määral säilib, kommentaariks sotside juhi ja siseministri Lauri Läänemetsa neljapäeval väljaöeldule, et valitsus hakkab rohkem majanduse käekäiku suunama.
"Hommikul kohtusin just ettevõtjatega ja võin kinnitada, et turumajandus on igati hea tervise juures ja ettevõtlusega tegelevad ikkagi ettevõtjad, mitte majandust ei juhi käsitsi riik," rääkis Michal.
Neljapäeval ütles Läänemets, et olukord, kus turg kõiki asju otsustab, on läbi. "Täna kõik ootavad, et riik midagi teeks. Need ajad, kus me ütleme, et turg ise paneb kõik paika ja kõik juhtub iseenesest, need ajad on läbi. See on ka elav tõestus sellele, et valitsus peab reageerima, valitsus peab tegema ja mõnes mõttes valitsus neid majandusarenguid peab suunama," rääkis Läänemets.
Michali sõnul mõisteti Läänemetsa valesti. "Ma arvan, et siseministrile pannakse võib-olla veidi ka sõnu suhu, kui ta tegelikult öelda mõtles. Tema soov ilmselt oli majanduse kasv ja tööstuste järeleaitamine, mida tegelikult me teeme eeskätt just kaitsetööstuses Ukraina sõja taustal," rääkis Michal.
Peaminister tõi välja, et riik siiski jätkuvalt plaanib riigifirmade erastamisi, reeglite ja bürokraatia vähendamist ja kulutuste vähenemist, mille tõestuseks on järgmise aasta eelarve kasv, mis jääb alla majanduse nominaalkasvule.
"Kärbete mõju on selline, et riigi osakaal majanduses väheneb esimest korda peale 2009.–2010. aasta majanduskriisi. Vähenevad tööjõu- ja majanduskulud ja partnerlus erasektoriga on meil väga hea. Isegi riigile kuuluvates äriühingutes teevad äriotsuseid ärijuhid," märkis Michal.
"Kui maailma trendi vaadata, siis maailma trend vahepeal tõesti on olnud mingitel aastatel vastupidine. Just Covidi järel, võib-olla ka nendel hetkedel, kui maailmas raha ei maksnud midagi," ütles Michal. "Tihtipeale maailmas arvati, et probleemide lahenduseks võiks olla suured laenud ja tasuta raha. Eestiski on neid suurepäraseid arvajaid olnud, kes on öelnud, et võtke muudkui laenu ja laen ei maksa midagi. Seda ei tule tagasi maksta."
"Aga laen tuleb tagasi maksta. Viimati oli Isamaa. Enne seda olid [Indrek] Neivelt ja [Tõnis] Palts kahekesi, kes arvavad, justkui laen oleks edulugu. Tegelikult laenuga kaasnevad intressid ja intressikulud tuleb kinni maksta. Ma pigem ütlen, et tänase valitsusega riigi roll nii praktikates, reeglites, regulatsioonides, on seatud vähenemisele," rääkis Michal.
Samas kõneles Michal ettevõtete toetamisest. "Tekivad uued võimalused investeeringute tegemiseks, mis on ekspordivõimelised. Kaitsetööstus, tööstus laiemalt saab Eesti ajaloo suurima kasvuplaani – 400 miljonit nelja aasta peale. Muudame riigihangete seadust, et vastuostudest tekiks siia hoolduskeskusi," märkis Michal.
"Need põhjused, miks üldse riik tööstustesse panustab, on ikkagi kas turutõrke likvideerimine, näiteks kapitali juurdepääsu puudumine või kapital hind, näitena garantiid, käendused, sellised võimalused ja tööstuste puhul alustamise toetamine," ütles Michal.
"Aga üldist ettekujutust, et riik hakkab majandust, äriotsuseid igapäevaselt juhtima. No seda ilmselt ei ole. Mida me saame teha, mida riigid teevad ja mida targad riigid teevad, on ikkagi teaduse-arenduse ja innovatsiooni toetamine. Selliste lahenduste otsimine ka Eestis tegelikult on tulemas ju – riigihangete puhul innovatsioonikriteerium ehk siis valitakse ikkagi uuemaid ja targemaid lahendusi," lisas Michal.
"Kõik sellised tegevused on arusaadavad, aga need ei ole kuidagi vaba turumajandusega vastuolus. Kui keegi subsideerib oma tööstusi, tootmisi, siis ega see ei pea ka olema väikese riigi puhul eesmärk, sest lõppkokkuvõttes ega me ei jaksa selles toetuste võidujooksus suurte riikidega seda pidada. " ütles Michal.
"Pigem me peame pidama seda ikkagi targalt. Valima ära need fookusvaldkonnad. Meil on väga tugev digisektor. Meil on võimalus arendada kaitse, energeetika-, materjalitööstust. Paljud teised valdkonnad on buumimas, nii et meil on sektorid, mida tugevalt kasutada ja kus tugevusi ära kasutada. Meie valikud on pigem seal," rääkis peaminister.
Michali sõnul peaks olema Eestis ettevõtete toetamine seotud just eesmärkidega. "Kui keegi plaanib osaliselt toetama hakata ettevõtlust, ühesõnaga maksumaksja raha või ettevõtjate raha lihtsalt tagasi anda, ilma igasuguste eesmärkideta, seda Eestis plaanis ei ole," rääkis Michal.
Läänemetsa majandusmõtted pälvisid laialdase tagasiside
Neljapäevasel pressikonverentsil esines Läänemets avaldustega, kuidas tema hinnangul need ajad on läbi, kus turg kõik ise paika paneb ja valitsus peab majandusega tegelema ja seda suunama. ERR võttis Läänemetsa majanduspoliitilise analüüsi kokku sõnumiga, et tema hinnangul on turumajanduse aeg läbi. Läänemetsa mõtted leidsid ühiskonnas laia vastukaja.
Esmalt reageeris Läänemets ise, kes ütles sotsiaalmeedias, et tema sõnumit on valesti mõistetud. Ta kordas neljapäevaõhtuses postituses oma sõnumit, et tema hinnangul vaba turg praegu ei toimi ja Eesti riik peab majandusse sekkuma ja majandusarengut suunama.
"Kui me tahame, et Eesti majandusel paremini läheks, siis riik ei saa jääda pealtvaatajaks. Valitsus tegeleb majandusega ja teeme seda koos ettevõtjatega. Turumajandus on ja jääb, hoolimata sellest, et see aastakümneid räägitud "nähtamatu käsi" enam üksi ei pane midagi paika," kirjutas Läänemets.
Reformierakondlasest rahandusminister Jürgen Ligi märkis, et valitsus ei ole siiski otsustanud ei neljapäeval ega ka kunagi varem, et turumajanduse aeg on läbi. "Samuti ei ole ükski Eesti valitsus kunagi otsustanud, et turg paneb kõik paika. Aga valitsus on otsustanud mitte kumbagi ettepanekut mitte kunagi päevakorda võtta," märkis Ligi.
Siseministri nõunik, sotsiaaldemokraat Vootele Päi kirjutas neljapäeval sotsiaalmeediakanalites oma vastustes suurele hulgale inimestele, et ajakirjanik on Läänemetsa majandusmõtted kokku võtnud ebakorrektselt. Päi hinnangul oli kajastus Läänemetsa suhtes pahatahtlik.
Eesti 200 juht ja haridusminister Kristina Kallas märkis, et tema isiklikult sai Läänemetsa sõnumist ERR-iga sarnaselt aru. ""Mina olin seal pressikonverentsil kohal ja mina sain Lauri lausest samamoodi aru nagu see pealkiri siin, kulmud kerkisid hetkega," märkis Kallas.
"Samamoodi sai aru ka Erkki Keldo, muidu poleks meil seda vaidlust ka seal pressikonverentsil tekkinud ega ka seda uudist siin. Võimalik, et Lauri tahtis tegelikult öelda seda, et on hea, et me majanduse teemat oleme hakanud valitsuses arutama ja teeme ka otsuseid, mis keskkonda parandavad ja majanduskasvu soodustavad. Aga samas ta ka ei parandanud ennast hiljem, vaid jäi vaidluses kindaks, et ongi maailmavaateline erinevus," kirjutas Kallas.
Reformierakondlane ja endine rahandusminister Maris Lauri kirjutas, et Läänemets peaks meenutama, kuhu võib viia liigne riiklik kontroll.
"Ilmselt tundub talle uhkelt kõlavat see, et saab öelda, et tänu temale tuleb siia purskkaev, sinna pargipink ja kolmandasse kohta ausammas. Valijale kohe meeldib! Ja kui saab anda veel raha, palju ja rohkelt – mis sellest, et teiste oma –, siis oled ju lausa kangelane! Ja kujutad ette: saab öelda, et tänu minule võeti neilt vereimejatelt ettevõtjatelt rohkem raha ära – siis tuleb lausa õnn õuele," märkis Lauri.
Toimetaja: Huko Aaspõllu