"See on ajalooline otsus. Esimest korda panustame liitlasena relvajõududega NATO kollektiivkaitsesse," vahendas portaal EurActiv Rootsi välisministri Maria Malmer Stenergardi sõnu pressikonverentsil, kus tutvustati vägede kasutamist lubavat eelnõu, millele parlament peab oma heakskiidu andma.

Pärast seda, kui Venemaa 2022. aastal Ukrainasse tungis, esitasid Rootsi ja Soome avalduse NATO-ga ühinemiseks. Rootsi liitus alliansiga 2024. aasta märtsis, lõpetades 200 aastat kestnud sõjalise mitteühinemise.

"Rootsi astumine NATO-sse on üks suurimaid geopoliitilisi muutusi pärast Berliini müüri langemist," märkis Stenergard.

Esiteks panustab Rootsi vähendatud pataljoni 600 sõduriga NATO lahingugrupi kohalolekusse Lätis, teatas kaitseminister Pål Jonson. "Üksus on praegu väljaõppel," ütles minister ja lisas, et see koosneb ohvitseridest ja professionaalsetest sõduritest, mitte ajateenijatest.

Rootsi valitsus peab oma üksuse Lätti lähetamise kooskõlastama Taani ja Kanadaga, kuna Taani vahetab seal oma pataljoni kuue kuu tagant, Kanada aga juhib raamriigina Lätis paiknevaid NATO vägesid.

Lisaks panustab Rootsi sõjalaevadega NATO alalistesse merejõududesse, keskendudes miinitõrjele ja mereseirevõimekusele. Need sõjalaevad antakse alliansi kasutusse 2025. aastal kuni kuueks kuuks.

Kaitseminister märkis, et laevad on mõeldud tegutsema Põhja-Atlandil, peamiselt Põhjamerel ja Läänemerel. Ta tõi näiteks, et relvastatud rünnaku korral saavad nii pataljon Lätis kui ka sõjalaevad jääda positsioonidele ja täita NATO operatiivplaneerimisest tulenevaid ülesandeid.

Kolmandaks hakkavad aga Rootsi hävitajad toetama NATO õhuseiret, ütles Rootsi taristu- ja elamuminister Andreas Carlson.

"Rootsi panus on kavandatud 2025. aastaks koosnema kaheksast hävitajast ja nendega seotud personalist," ütles Carlson.

Halvenev olukorra puhuks on suurendatud limiidid

Parlamendi heakskiitu vajava mandaadiga taotleb Rootsi valitsus ka vägede kasutamise suuremaid limiite kriisiolukorraks. Selle kohaselt saaks riik kiiresti tugevdada vägesid välismaal, ootamata parlamendi heakskiitu, kui kehtestatud ülempiiri ei ületata.

"Meie seatud ülemmäär on kokku 1200 sõdurit, kuus sõjalaeva ja kuni 24 Gripeni lennukit," ütles kaitseminister Jonson ja rõhutas, et selline paindlikkus võimaldab Rootsil "halvenevas julgeolekuolukorras kiiresti ja otsustavalt tegutseda".

Rootsi kaitseväe juht ütles selle aasta alguses, et Venemaa president Vladimir Putin on pannud silma peale Rootsile kuuluvale Gotlandi saarele Läänemeres. Saar asub strateegiliselt poolel teel Rootsi ja Eesti vahel ning vaid 300 kilomeetri kaugusel Venemaa Balti laevastiku baasist Kaliningradi oblastis.

Alates Venemaa sissetungist Krimmi 2014. aastal ja eriti pärast täiemahulist sõda Ukrainas 2022. aastal on Rootsi tugevdanud saare kaitset. 2023. aasta aprillis toimus saarel viimase 25 aasta suurim sõjaline õppus, kus osalesid ka Poola ja Briti väed.