Esmaspäeval, kui riigikogu riigikaitsekomisjon oli ära kuulanud ülevaated järgmise aasta eelarvest ning Eesti ja Soome kaitsekoostööst, jõudis see päevakorrapunktini, mis kandis pealkirja "Riigikaitsekomisjoni tööst, komisjoni ja kaitseministeeriumi vahelisest koostööst ajakirjanduses avaldatu valguses ning komisjoni esimehe avaldus".

Komisjoni juhi Kalev Stoicescu (Eesti 200) sõnul panid teda avaldusega esinema viimasel ajal meedias ilmunud lood Meelis Kiili (Reformierakond) mõttest koostada riigikaitseteemaline raport.

Stoicescu ei öelnud, kas seda raportit läheb vaja või mitte. Esmalt soovib ta näha raporti pealkirja ehk fookust ja uurimisküsimusi. Küll aga rõhutas Stoicescu, mis talle ei meeldi tekkinud arutelus.

"Ma küsisin retooriliselt, kellele selline nii-öelda arutelu kasulik on," meenutas Stoicescu. "Kindlast mitte Eestile ja Eesti riigikaitsele ei ole see kasulik. Ka välisriikide esindajad on mult küsinud, mis toimub Eesti riigis. See kõik paistab välja," lisas ta ning täpsustas, et välismaale on kuulda olnud ka siinsed vaidlused täiendava moonaraha üle.

Kelle suhtumise või suhtlemisviisiga Stoicescu täpselt rahul ei ole, ei hakka ta välja ütlema, kuid jõuab jutuga taas Kiili raportit puudutava arutelu juurde.

Stoicescu viitas meedias kõlanud murele, otsekui tikuks raport kaitseministeeriumi mängumaale.

"Nagu me istuks täitevvõimule pähe ja õpetaksime neile, kuidas nad peavad ennast juhtima, mis on täiesti vale. Sellist kavatsust ei ole," rõhutas Stoicescu.

Teiseks ei meeldinud Stoicescule jutt sellest, nagu sooviks komisjoni liikmed kaitseministeeriumi asekantslerite lahtilaskmist. "Minu meelest see on täiesti jube süüdistus," sõnas riigikaitsekomisjoni esimees. "Ma ütlesin täiesti selgelt välja, et kogu see lugu on täiesti pastakast välja imetud intriig."

Ka Meelis Kiili ise on korduvalt rõhutanud, et raport, kui see ükskord valmib, peaks andma hinnangu süsteemile, mitte konkreetsetele isikutele.

Mida raportit tehes uuritakse?

Omaette küsimus on, kas see raport üldse sünnib. Nii nagu Kalev Stoicescu, leiab ka riigikaitsekomisjoni liige Raimond Kaljulaid (SDE), et enne tööleasumist tuleb paika panna täpsem fookus. "Ja siis tuua see küsimus otsustamisküpsena komisjoni päevakorda," sõnas Kaljulaid.

Kiili erakonnakaaslane Kristo Enn Vaga on komisjoni liikmetest kõige kriitilisem. Ta on nõus, et mõnda teemasse, näiteks kaitsehangete valdkonda võiks riigikogu hoolsamalt sisse vaadata. Samas pole ta veendunud, et selleks parlamendi raportit vaja läheb. Üldist, kogu süsteemi osadeks võtvat raportit tema hinnangul tarvis pole.

"Mina ei näe küll, et kaitseministeeriumi valitsemisalas oleks asjad nii pilla-palla, et see vajaks suurejoonelist juhtimisauditit," sõnas Vaga.

Eesti 200 liige Peeter Tali ja praegu fraktsioonitu saadik Leo Kunnas on samas mõlemad veendunud, et raportit läheb vaja. Ning teemasid, mida uurida, on nende hinnangul mitu.

Kunnase sõnul tuleb küsida, kas riigikaitse põhimõtted on muutunud sama kiiresti kui meie julgeolekuolukord.

"Kõik jutumärkides jõukohase riigikaitse jäänukid, mis omal ajal oli suur strateegiline viga, ei ole veel kadunud," rääkis Kunnas ning lisas, et näeb valdkonnas teisigi vigu.

"Näiteks personalivaldkonna jutumärkides konsolideerimine kaitseväest väljapoole kaitseressursside ametisse. Või see, mis seisus me oleme kaitsetööstuse ülesehitamisega ja mis põhimõtte järgi me seda teeme," loetles ta. "Need küsimused on vaja esitada ja need küsimused peavad saama vastused. Siis me võime teha järeldusi, mida võiks teisiti või paremini teha."

Ka Peeter Tali hinnangul tuleks lahti mõtestada nii kaitsetööstuse arengusuunad kui see, kas Eesti käib ajaga kaasas. "Sõjapilti on muutnud droonid," tõi Tali näiteks. "Mida see meile tähendab, kuidas me peame neid arendama, milleks me peame valmis olema, kuidas me peame seda integreerima."

Meelis Kiili ütles, et võimaliku raporti fookus on tänaseks paigas. "Ma olen täiesti veendunud, et ka komisjoni liikmed on aru saanud sellest fookusest," sõnas ta.

Kiili usub, et ülejärgmisel nädalal saab ta komisjonile tutvustada raporti algatamiseks palutud täpset sõnastust ja täidesaatmiskontseptsiooni.

"Meie fookus peab olema valitsemisala toimes. Me hindame, kui hästi on ellu rakendatud põhiülesannet. Kas seal on puudusi, kas seal on midagi, mis on väga hästi ja mida tuleb hoida," selgitas Kiili. "Ja kui päris aus olla, siis eks riigikaitsekomisjonile on ka vaja olukorraselgust ainuüksi selle pärast, et vaadata, millist seadusandlust tuleb parandada."

Komisjonis jookseb kuskil veelahe

Arutelu raporti üle paigutub foonile, otsekui oleks riigikaitsekomisjonis mingi pikemat aega vinduv konflikt.

Kas see seal päriselt on, ei kinnita otsesõnu ükski komisjoni liige. Ehkki mingi veelahe otsekui oleks, tõdeb ka komisjoni esimees Kalev Stoicescu.

"Ta ei jookse läbi koalitsiooni ja opositsiooni, mis on täiesti huvitav kusjuures. Aga ma rohkem ei täpsustaks," sõnas Stoicescu, kuid viitas, et komisjoniliikmed on väga erineva taustaga.

"Mõni on olnud eluaeg kaitseväelane, mõni on kohe hakanud poliitikuks, ilma et ta oleks üldse mingit muud tööd teinud. Nii et inimeste profiilid on erinevad," rääkis ta.

Inimeste erinevale taustale juhtis tähelepanu ka Kristo Enn Vaga: "Kes tulevad kaitseväe süsteemist, näevad asju natuke erinevalt, kui need, kes ei ole kaitseväe süsteemis töötanud."

Põhimõttelised erimeelsused poliitikute vahel pole tegelikult uudis. Demokraatlikult valitud parlamenti on sisse kirjutatud, et inimesed tulevad sinna erinevate vaadetega. Riigikaitsekomisjoni puhul muudab selle kõnetamisväärseks komisjoni kuvand, otsekui oldaks seal alati ühte meelt.

Endine kaitseministeeriumi kantsler Mikk Marran märkis ühes aastatetaguses intervjuus Äripäevale, et riigikaitses valitseb juba 1992. aastast konsensus, kuhu suunas liikuda.

Samas ei murta seda müüti ka tänases riigikaitsekomisjonis. Pigem vaieldakse vahelduva eduga selle üle, kuidas midagi teha, mitte mida ja kas teha.

Arutelu riigikaitsekomisjoni rollist kestab juba aasta aega

Osa poliitikuid viitab sellele, otsekui tahaksid endised kaitseväelased riigikaitse kujundamisel rohkem kaasa rääkida, kui üksiku parlamendiliikme roll võimaldab.

"Aga ma arvan, et seal tulebki väga selgelt aru saada, mis positsioonil täna istutakse," sõnas Vaga. "Täna istume seadusandja positsioonis. Meile on väga selgelt seadusega ette kirjutatud, mida me saame teha, mida me ei saa teha."

Selle mõttega jõudis Vaga taas võimaliku raporti juurde. "Üleüldiselt seda järelevalvet tehakse läbi poliitilise juhtkonna ehk läbi ministri, mitte kogu ametkonda välja kutsudes ja nende tööd auditeerides," rääkis Vaga.

"Meie, reservväelased, anname endale väga selgelt aru, et meil on uus roll ja me anname ka väga selgelt aru, et see on seadusandlus," sõnas seepeale Vaga erakonnakaaslane Meelis Kiili.

"Ja et me peame kasutama oma eelmist kogemust selleks, et seadusandlus toetaks riigikaitse arengut. Et nad [otsused] oleksid kiired ja efektiivsed ja läbimõeldud. Aga et me suudaksime ka teostada järelevalvet," lisas Kiili ning tuletas meelde põhimõtet "juhi ja kontrolli". Tema sõnul komisjonis mingit vastasseisu või konflikti ei ole.

Tähelepanuväärne on see, et muredest riigikaitsekomisjonis hakati avalikult rääkima umbes aasta tagasi, kui Kiili saatis komisjoni liikmetele kriitilise kirja.

"Komisjon peaks töötama täistuuridel, kuid mulle tundub, et pigem saame oma tegevusi kirjeldada mugava kulgemise kui süstemaatilise riigikaitse edendamisena," kirjutas Kiili toona. Juba siis tegi ta ettepaneku kõik ministeeriumi asekantslerid komisjoni ette kutsuda.

Kirja avalikkuse ette jõudmise järel tegi Kalev Stoicescu komisjoni ees avalduse. "Mina ei saa kurta, et komisjoni tegevus oleks vähe intensiivne," märkis Stoicescu toona ning lisas, et ei näe, kuidas peaks riigikaitsekomisjon senisest erinevalt toimima.

Kiili ütles, et tänaseks on liikmete arusaam komisjoni tööst ja rollist hulga ühtsem. Aastatagusest arutelust rääkides viitab ta inimeste erinevale juhtimiskogemusele.

"Mina eeldan, et meie tempo on kiire. Ma eeldan, et me tegutseme eesmärgistatult ja ma eeldan ka seda, et me teeme tagasisidet ka enda tööle. Mingil määral on see hakanud toimima," sõnas Kiili.

Vaga: võib-olla vajaks riigikaitsekomisjon juhtimisauditit

Raimond Kaljulaid märkis, et ka eelmise riigikogu koosseisu ajal kuulus komisjoni mitu erukaitseväelast. Toona juhtis komisjoni tema.

"Sellist meeskonda juhtides tuleb arvestada, see on väga tugevate isiksuste meeskond," sõnas Kaljulaid. "See on eelkõige komisjoni juhi vastutus mõelda, millisel viisil seda meeskonda kokku siduda. See on keeruline juhtimisülesanne ja see on iga juhi küsimus, mil viisil ta suudab panna sellist küllalt keerulist meeskonda tööle küllaltki konsensuslikult ühiste eesmärkide nimel."

Komisjoni juhtimise juurde jõuab jutu käigus ka Kristo Enn Vaga. "On küsimus, et kas mingid juhtimislikud otsused ei ole suutnud neid konflikte ära hoida," arutles Vaga, kuid rõhutas samas, et mingit suurt remonti komisjon ei vaja.

"Aga kui mõned minu kolleegid tahavad teha kaitseministeeriumi valitsemisala juhtimisauditit, siis võib-olla ka riigikogu riigikaitsekomisjon vajaks juhtimisauditit," ütles Vaga.

Kaljulaid ütles, et tema avalikkuse ees kolleegile etteheiteid ei tee. Ta lisas, et riigikaitsekomisjoni esimehe nimetamine on Eesti 200 ülesanne ning et riigikaitsekomisjonis esindab erakonda lisaks Stoicescule ka Peeter Tali, kes valiti hiljuti Euroopa Liidu asjade komisjoni etteotsa.

"Seda tegelikult peab Eesti 200 hindama, et kas need otsused ja selline jaotus on optimaalne. Või näiteks, ma tean, et sellest võimalusest on ka räägitud, et võib-olla Euroopa Liidu asjade komisjoni positsioon, mis on akadeemilisem, võib-olla sobiks akadeemilise taustaga Stoicescule paremini ja võib-olla riigikaitseasjades rohkem sees olnud Peeter Tali võiks olla riigikaitsekomisjoni esimees," sõnas Kaljulaid.

Tali ise kinnitas, et niisugust arutelu Eesti 200 fraktsioonis olnud ei ole. "Juhtimisstiilid on erinevad ja mina Eesti 200 liikmena loomulikult toetan Kalev Stoicescut," sõnas Tali.

Stoicescu ise leiab, et on komisjonis töörahu hoidmisega kenasti toime tulnud. "Arvestades asjaolusid, siis oleks võinud ka võib-olla vähem seda töörahu olla," ütles ta. "Ma olen muidugi väga tänulik oma kolleegidele – nendele, kes on sellest aru saanud, et meil on vaja ühtselt tegutseda."