Oluline kolmapäeval, 9. oktoobril kell 22.40:

- Zelenski näeb võimalust lõpetada sõda Ukrainas järgmisel aastal;

- Ukraina idarindel jätkuvad ägedad lahingud;

- Venemaa raketirünnakus Odessa oblastile hukkus viis inimest;

- Meedia: Feodossia naftabaas põleb endiselt;

- Ramsteini tippkohtumine lükkus Bideni tõttu edasi;

- Zelenski kohtub lähipäevil Prantsuse, Briti, Saksa ja Itaalia liidritega;

- Saksamaa tarnis eelmisel nädalal Ukrainale kaks õhutõrjesüsteemi IRIS-T ning plaanib veel sel aastal kaks veel anda; 

- Kindral Cavoli koostas nimekirja USA relvadest, mis võiksid Ukrainat aidata;

- Bloomberg: Zelenski võib sõja lõpetamise tingimusi pehmendada;

- Ukrainlased hävitasid Vene arsenali Brjanski oblastis;

- Brjanski võimud kuulutasid tabamuse saanud relvalao piirkonnas välja eriolikorra;

- Venemaa rünnakus Sumõ oblastile hukkus kaks inimest.

Zelenski näeb võimalust lõpetada sõda Ukrainas järgmisel aastal

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles kolmapäeval, et praegune olukord lahinguväljal on loonud võimaluse astuda samme Venemaa enam kui 2–1/2 aasta pikkuse invasiooni lõpetamiseks hiljemalt järgmisel aastal.

"Oktoobris, novembris ja detsembris on meil reaalne võimalus nihutada olukord rahu ja pikaajalise stabiilsuse suunas," ütles Zelenski Horvaatia kuurortlinnas Dubrovnikus peetud kolmandal Ukraina-Kagu-Euroopa tippkohtumisel esinedes. "Olukord lahinguväljal loob võimaluse teha see valik – valik otsustava tegevuse kasuks, et sõda lõpetada hiljemalt 2025. aastal."

Zelenski ütles, et Kiiev loodab oma oluliste liitlaste, sealhulgas USA toetusele.

Zelenski ei täpsustanud, kuidas ja mille alusel ta sellist võimalust näeb. Vene vägede käes on praegu veidi alla viiendiku Ukraina territooriumist selle ida- ja lõunaosas ning agressori väed on pärast pikaajalist ummikseisu tasapisi edasi liikunud.

Zelenski kommentaar tuli ajal, kui Kiievi jaoks valitseb suur ebakindlus seoses 5. novembril toimuvate USA presidendivalimistega, mis võivad Donald Trumpi Valgesse Majja tagasi tuua. Trump on öelnud, et soovib sõjale kiiret lõppu, mis Kiievi toetajate arvates võib kaasa tuua purustavad järeleandmised Ukrainale.

Ukrainlased hävitasid Vene arsenali Brjanski oblastis

Ukraina relvajõudude drooniväe üksused süütasid koostöös teiste kaitseväe komponentidega Brjanski oblastis Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse 67. arsenali.

Ukraina relvajõudude peastaabi teatel hoiti laos rakette ja suurtükimoona, sealhulgas Põhja-Koreast saadud moona, samuti liugpomme.

"Märkimisväärne osa neist asus väljas. Kohapeal registreeriti plahvatused. Teadaolevalt tõkestasid kohalikud võimud arsenali piirkonnas teed. Lahingutöö tulemused on selgitamisel," seisis avalduses.

Ukraina relvajõud märkisid, et "selliste arsenalide hävitamine tekitab Vene väele tõsiseid logistilisi muresid, vähendades ohtu kujutavatel suundadel oluliselt sissetungijate rünnakupotentsiaali".

Venemaa kehtestas Brjanski oblastis eriolukorra

Venemaa lääneosas asuva Brjanski oblasti võimud kuulutasid kolmapäeval välja erakorralise seisukorra piirkonnas, kus Ukraina tabas Vene relvajõudude arsenali.

Eriolukordade ministeeriumi kohaliku osakonna teatel kuulutati Brjanski oblasti ühes rajoonis välja hädaolukord pärast "lõhkekehade detoneerimist".

Ukraina relvajõud olid varem teatanud, et tabasid relvaladu, kus hoiti rakette ja suurtükimürske, sealhulgas Põhja-Koreast tarnitud relvi ning samuti juhitavaid lennukipomme (liugpomme - toim.). Venemaa ja Põhja-Korea on eitanud relvavedu kahe riigi vahel, kuid on lubanud tugevdada sõjalisi sidemeid.

Brjanski eriolukordade ministeerium teatas, et olukord on kontrolli all ega maininud põlengut arsenalis. Piirkonna kuberner Aleksandr Bogomaz ütles sotsiaalmeediakanalis Telegram, et Vene õhukaitsejõud tabasid öö jooksul oblasti õhuruumis 24 drooni.

Brjanski oblast piirneb Valgevene, Ukraina ja Venemaa Kurski oblastiga, kuhu augusti alguses tungisid Ukraina väed, keda Venemaa pole siiani suutnud sealt välja tõrjuda.

Septembris põhjustas Ukraina droonirünnak Venemaal Tveri oblastis asuvale suurele relvalaole maavärinaga võrreldava plahvatuse ja sundis inimesi lähedalasuvast linnast põgenema.

Venemaa raketirünnakus Odessa oblastile hukkus viis inimest

Venemaa ründas kolmapäeval ballistiliste rakettidega Odessa oblastis Tšornomorskis asuvaid sadamarajatisi ning selles rünnakus hukkus viis inimest ja sai vigastada üheksa, ütles Ukraina asepeaminister Oleksi Kuleba.

Rünnakus sai kahjustada ka Panama lipu all sõitev laev, lisas ta.

Ramsteini tippkohtumine lükkus Bideni tõttu edasi

Ukraina peamiste toetajate tippkohtumine Saksamaal Ramsteinis lükati edasi, kuna USA president Joe Biden tühistas plaanitud välisreisi, teatasid korraldajad kolmapäeval.

Biden tühistas teisipäeval reisid Saksamaale ja Angolasse, andes löögi Ukraina relvadoonorite Ramsteini grupi kõigi aegade kõrgeima taseme kohtumise plaanidele, mille eesmärk oli rõhutada lääneriikide vankumatut toetust Venemaa sissetungi tõrjuvale Ukrainale.

"2024. aasta 12. oktoobri sündmus lükkub edasi," teatas Ramsteini lennubaasi USA avalike suhete büroo ajakirjanikele saadetud avalduses. "Teated Ukraina kontaktrühma tulevaste kohtumiste kohta on peagi tulemas."

Zelenski kohtub lähipäevil Prantsuse, Briti, Saksa ja Itaalia liidritega

Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas kolmapäeva, et kavatseb sel nädalal kohtuda Prantsuse, Briti, Saksa ja Itaalia liidritega, et arutada Venemaa agressiooni tõrjumist.

"Ma kohtun eraldi iga riigi - Briti, Prantsuse, Itaalia ja Saksa liidritega," ütles Zelenski Horvaatias ühisel pressikonverentsil peaminister Andrej Plenkovićiga.

Berliin ja Pariis on juba kinnitanud eelseisvaid kõnelusi Ukraina presidendiga.

Saksamaa andis Ukrainale kaks ja plaanib anda veel kaks õhutõrjesüsteemi IRIS-T

Saksamaa tarnis eelmisel nädalal Ukrainale kaks õhutõrjesüsteemi IRIS-T, millest üks on mõeldud lühimaa ja teine keskmaa õhukaitseks ning plaanib anda veel kaks.

"Just eelmisel nädalal andsime üle kaks õhutõrjesüsteemi, IRIS-T SLM ja SLS," ütles Saksa kaitseministeeriumi Ukraina olukorrakeskuse juht, kindralmajor Christian Freuding intervjuus väljaandele RND, mida vahendas Ukrainska Pravda. IRIS-T SLS on varustatuid lühimaa õhutõrjerakettidega laskekaugusega kuni 10 kilomeetrit, IRIS-T SLM aga keskmaa õhutõrjevõimekusega, mille laskekaugus on kuni 40 kilomeetrit.

Freuding ütles, et Saksamaa jätkab Ukrainale kõrgetasemelise abi osutamist. Ta lisas, et Saksamaa plaanib aasta lõpuks tarnida Ukrainale veel kaks sama tüüpi õhutõrjesüsteemi.

Freuding märkis, et jätkub ka kergete soomusmasinate ja lahingutankide ning olulisel hulgal suurtükiväe laskemoona tarnimine.

Saksamaa valitsus teatas 20. augustil, et kavatseb aasta lõpuks tarnida Ukrainale veel neli IRIS-T õhutõrjesüsteemi. Septembri alguses kinnitas Saksa kantsler Olaf Scholz Bundeswehri ja Ukraina relvajõudude jaoks eri konfiguratsiooniga täiendavate IRIS-T õhutõrjesüsteemide tellimuse.

Bloombergile antud kommentaaris selgitas ta, et Ukraina saab 2026. aastaks Saksamaalt 24 IRIS-T süsteemi: 12 kesk- ja 12 lühimaa õhutõrjesüsteemi.

CNN: kindral Cavoli koostas nimekirja USA relvadest, mis võiksid Ukrainat aidata

NATO Euroopa-vägede juhataja, USA kindral Christopher Cavoli on koostanud nimekirja Ameerika relvadest, mida USA pole veel Ukrainale üle andnud ja mis võiksid aidata Ukraina vägesid sõjas Venemaa vastu, vahendas Jevropeiskaja Pravda uudistekanali CNN teadet.

Kanaliga rääkinud anonüümsust palunud ametnikud ütlesid, et eelmise kuu alguses kongressile esitatud president Joe Bideni administratsiooni Ukraina-strateegiat käsitleva salaraporti lisas tõi Cavoli välja nimekirja USA võimetest, mis võiksid aidata Ukraina sõjaväel tõhusamalt võidelda.

Eelkõige olid nimekirjas õhk-maa-tüüpi raketid JASSM, samuti sidesüsteem, mida tuntakse Link 16 nime all – see on andmevahetusvõrk, mida kasutavad USA ja teiste NATO riikide relvajõud. Selline süsteem peaks võimaldama sujuvamat sidet lahingusüsteemide vahel ning on eriti kasulik õhu- ja raketikaitse juhtimisel.

CNN-is allikate kinnitusel on Ukraina korduvalt palunud talle mõlemat tüüpi relvi anda.

Cavoli nimekirjast ei selgu, miks USA ei ole pakkunud süsteeme, mis tema arvates Ukrainale kasulikud oleksid.

Samas on Ameerika Ühendriikide esindajad varem väljendanud muret tundliku USA tehnoloogia võimaliku sattumise pärast Venemaa kätte, eriti see puudutab Link 16 süsteemi.

Teine allikas lisas, et hävitajatelt tulistatavad õhk-maa raketid ei pruugi ukrainlaste jaoks kasutatavad olla, kui Ukraina ei saavuta ülekaalu õhus.

Üldiselt väidavad USA ametnikud, et nad annavad Ukrainale kõike, mida USA sõjaväe hinnangul vajab Kiiev oma võitluse toetamiseks.

Bloomberg: Zelenski võib sõja lõpetamise tingimusi pehmendada

Ukraina liitlased usuvad, et president Volodõmõr Zelenski võib muuta oma lähenemist sõja lõpetamise tingimustele, kirjutas uudisteagentuur Bloomberg.

NATO otsib võimalusi sõjategevuse lõpetamiseks, kirjutab Bloomberg, viidates informeeritud allikatele NATO kõrgemate ametnike seas.

Zelenski on nimetanud Ukraina peamiste nõudmistena Vene vägede täielikku väljaviimist ja NATO liikmelisust, välistas ka igasugused järeleandmised suveräänsuse või territooriumi osas.

Kuid kuna riik valmistub kolmandaks sõjatalveks ja lääneriikide toetus hakkab kahanema, on Ukraina ametnikud vihjanud vajadusele aruteludeks konflikti lõpetamise strateegia üle, väidab Bloomberg.

Eeldati, et üksikasjaliselt tuleb sellest juttu Ramsteini formaadi kohtumisel, kuid vahepeal on selgunud, et USA president Joe Biden jääb sealt orkaani Milton tõttu kõrvale.

USA ametnikud on palunud Kiievil töötada välja järgmise aasta tegevuskava, mis hõlmaks sõjalist toetust ja finantsabi. Zelenski lubas üksikasjad esitada pärast liitlastega konsulteerimist.

Ukraina president on lükanud kategooriliselt tagasi võimaluse teha territoriaalseid järeleandmisi.

"Kutsume oma partnereid üles määratlema, kuidas nad näevad selle sõja lõppu, Ukraina kohta ülemaailmses julgeolekuarhitektuuris ja ühiseid samme, mis võivad selle sõja lõpule viia," rääkis Zelenski esmaspäeval.

Kuna Kiiev ei ole veel avaldanud kõiki oma võiduplaani üksikasju, viitas üks ametnik, et Ukraina ametnikud võivad sinna jätta strateegilise ebamäärasuse, mis annab neile ruumi edasi liikuda.

Ukraina saamise osas NATO-sse on liitlastel eriarvamusi. Mõnede analüütikute hinnangul võiksid NATO liikmelisust de facto asendada usaldusväärsed kahepoolsed julgeolekugarantiid, eriti USA-lt.

Ukraina idarindel jätkuvad ägedad lahingud

Mõttekoda ISW vahendas oma viimases sõjaülevaates, et Ukraina idarindel jätkuvad ägedad lahingud. 

Vene väed jätkavad Pokrovski suunal asuvate Ukraina positsioonide ründamist. Väidetavalt vallutasid Vene väed Pokrovskist kagus asuva asula. Venemaa kaitseministeerium väitis veel, et Vene väed vallutasid  Hrodivka (Pokrovskist idas). ISW tõi siiski välja, et nende väidete kinnituseks pole veel olemas geolokatsiooniga kaadreid. Lahingud käivad veel Novotroitske, Mõrnohradi, Lõsivka, Selidove, Novoselidivka ja Hirnõki lähistel. 

Vene väed jätkasid ka Toretski suunal asuvate Ukraina positsioonide ründamist. Lahingud käivad Toretskis ja sellest lõuna pool, New Yorki nimelise asula lähistel. Rindel suuri muutusi toimunud pole.

Luhanski operatiivtaktikalise väekoondise pressiesindaja Anastassia Bobovnikova kinnitas juba 7. oktoobril, et olukord Toretskis on jätkuvalt väga keeruline. Bobovnikova kinnitas, et Vene väed jõudsid Toretski idapoolsesse linnaossa ning liiguvad mööda kesktänavat edasi piirkonnas asuva kaevanduse suunas, vahendas The Kyiv Independent. 

Ukraina jaoks on Toretsk olnud rindelähedane linn juba kümme aastat, kuna see asub 2014. aastal Venemaa toetatud separatistide poolt vallutatud Ukraina territooriumi lähedal. Sellest ajast on Toretskist saanud Ukraina kindlustuste üks bastione.

Moskva üritab nüüd linna vallutada. Olukord muutub aga Ukraina jaoks üha keerulisemaks, kuna Venemaa vallutas hiljuti Vuhledari ja liigub edasi veel ka Pokrovski suunal.

Meedia: Feodossia naftabaas põleb endiselt

Ukraina andis ööl vastu esmaspäeva löögi okupeeritud Krimmi poolsaarel asuva Feodossia naftaterminali vastu. Sotsiaalmeedias levivad nüüd kaadrid, mis näitavad, et baas põleb endiselt. 

Feodossia terminal on Krimmi suurim naftasaaduste käitlemise terminal, teine ​​omataoline terminal asub Sevastoopolis.

Venemaa rünnakus Sumõ oblastile hukkus kaks inimest

Venemaa ründas teisipäeval liugpommidega Ukraina kirdeosas Sumõ oblastis asuvat Esmani kogukonda, tappes kaks tsiviilisikut, vahendas The Kyiv Independent kolmapäeval kohaliku sõjaväeadministratsiooni teadet.

Vene väed korraldasid kogu päeva 22 erinevat rünnakut Sumõ oblastile, mis piirneb Venemaa Brjanski, Kurski ja Belgorodi oblastiga.

Venemaa ründas terve päeva piiriäärseid asulaid granaadiheitjate, droonide ja juhitavate pommidega.

Venemaa on intensiivistanud lööke oblasti vastu pärast seda, kui Kiiev tungis augusti alguses Venemaa Kurski oblastisse. Sumõ oblastil ja Kurski oblastil on 245-kilomeetrine piir.

Venemaa jätkab ka Harkivi pommitamist ning teisipäeval sai seal Vene rünnakutes surma kaks inimest.

Ööl vastu kolmapäeva kõlasid ka Kiievis õhuhäiresireenid. Ukraina võimud palusid inimestel varjuda, vahendas Ukrainska Pravda.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäeva jooksul 1150 sõdurit

Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 664 120 (võrdlus eelmise päevaga +1150);

- tankid 8944 (+4);

- jalaväe lahingumasinad 17 751 (+11);

- suurtükisüsteemid 19 222 (+19);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1223 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 973 (+0);

- lennukid 368 (+0);

- kopterid 328 (+0);

- strateegilised ja taktikalised droonid 16 718 (+31);

- tiibraketid 2618 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 26 240 (+55);

- eritehnika 3373 (+9).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.