Pere: meil pole plaani muuta Tallinnas Liivalaia 1+1 sõiduteega tänavaks
Tallinna abilinnapea Pärtel-Peeter Pere ütles, et kellelgi pole olnud plaani muuta Tallinna kesklinnas asuvat Liivalaia tänavat täies pikkuses 1+1 sõidurajaga tänavaks ning et autoliikluse läbilaskvust ei hakata piirama.
Tallinn kavatseb järgmistel aastatel ümber ehitada kesklinna ühe olulisima, Liivalaia tänava. Septembri lõpus asuti koguma arvamusi projekteerimistingimustele, esimene avalik arutelu toimub novembri alguses.
Pere ütles ERR-ile, et praegu pole veel ühtki lõplikku asendiplaani ega projekti ning et arutelu jätkub. "Sellises tänava projekti etapis ei olegi jooniseid tehtud, meil ongi projekteerimistingimused, mis bürokraatlikus keeles tähendab, et me räägime, me kirjutame, me arutame," lausus ta.
Küll lükkas Pere ümber väite, nagu oleks Tallinnal kavas oluliselt autoliiklust piirata.
"Kindlasti ei hakka me kuidagi piirama autoliikluse läbilaskvust või sujuvust. Ei ole seal eesmärki kuidagi muuta autojuhtidel elu ebamugavamaks. Vastupidi. Me lähtume Tallinna arengustrateegiast ja selle järgi, kui me seal rajame trammitee, siis me toetamegi Tallinna liikuvuskeskkonna arengut selliseks, et ummikud vähenevad, müra väheneb, me rajame sinna haljastust, puid," lausus ta.
"Liivalaiast peab kümnendi lõpuks (Tallinn kavatseb rekonstrueerimise lõpetada 2029) saama põhjamaine tänavaruum, kuid see ei tähenda, et autoliikluse sujuvust piirama hakataks," lisas abilinnapea.
Pere sõnul ei vasta tõele ka väide, et Stockmanni ristmiku kandis kavatseb linn Liivalaia tänava muuta 1+1-rajaliseks.
"Ma võin nii palju lubada, et kui me räägime Stockmanni kandist Tornimäel – ma olen üsna kindel, et seal jääb ka tulevikus kaks pluss kaks sõidurada autodele alles. Ei ole sellist plaani kellelgi. Muuta liivalaia üks pluss üks sõidurealiseks, oh ei," lausus Pere.
Strateegiakeskus soovitab kiiruspiiriks 30 kuni 40 km/h
Tallinna strateegiakeskuse tingimustes Liivalaia tänava rekonstrueerimiseks märgitakse, et tänava geomeetria tuleb projekteerida 30–40 km/h lähtuvalt asukohast ning ristuvatel tänavatel 20–30 km/h. 30–40 km/h soovitatakse piirmääraks seetõttu, et tänaval ületab liiklusmüra praegu lubatud piiratasemeid ning müra tuleks vähendada.
Rattateed tuleb projekteerida mõlemale poole tänavat sõidutee serva vertikaalselt eristatult ja soovitavalt sõiduteest (haljas)puhvriga eraldatult. Vajadusel tuleb projekteerida ratturitele eraldi foorid ja fooride juurde jalatoed. Rattatee tuleks projekteerida võimalusel laiem miinimummõõdust, et võimaldada möödasõitu ja kastirataste liiklust.
Kõnnitee laiuseks tuleb strateegiakeskuse ettepanekul projekteerida minimaalselt 2,5 meetri laiused, soovitavalt rohkem. Kõnniteede katendiks tuleks projekteerida graniitkivisillutis.
Tänavaületused jalakäijatele tuleks projekteerida üldjuhul ühe fooritaktina ilma, et peaks tänava keskel ohutussaarel vahepeal ootama. Võimalusel tuleks fooriga ülekäike vältida. Arvestada tuleb projekteerimisel kastirataste mõõtudega ja jalakäijate hulkadega ohutussaarte ning võimalusel ohutussaarte rajamist üldse vältida.
Võimalusel tuleks projekteerida tänava serva läbivalt 2,5–3 meetri laiune vahelduva funktsionaalsusega riba kõrghaljastusele ja madalhaljastusele, reklaamidele, rattaparklatele, pinkidele. Olemasoleva puud tuleks säilitada ning mõlemale poole tänavat kavandada puuderead maksimaalses ulatuses.
Strateegiakeskus soovitab kaaluda Tatari tänava avamist üle Liivalaia tänava ka autoliiklusele.
Kaasani kirik on mures trammi tekitatava vibratsiooni pärast
Pärast projekteerimistingimuste avalikustamist on linn saanud hulga ettepanekuid, mida Liivalaia ümberehitamisel arvesse võtta.
Näiteks on mitmesaja aasta vanusel Kaasani kirikul varasemad kurvad kogemused liiklusest ja ehitusest tekkiva vibratsiooniga ning kirikuhoone tuleviku pärast on mures ka linna muinsuskaitseametnikud. Kirik on lisaks teetöödele mures ka uue trammiliini pärast.
Muinsuskaitse osakonna sõnul tuleks rekonstrueerimisel kasutada sellist tee-ehituse tehnoloogiat, millega ei kaasneks liigset vibratsiooni.
"Vahetult enne ehitustööde algust tuleb Kaasani kiriku seisukord kaardistada ning pärast ehitustööde lõppu kontrollida, ega maalingutele ei tekkinud ehitustööde käigus kahjustusi. Võimalusel kaaluda tee laiuse vähendamist kiriku juures, et viia autoliiklus kirikust kaugemale," märkis kunstimälestiste peaspetsialist Eero Kangor.
Kaasani kiriku esindajad märkisid Kesklinna valitsusele saadetud kirjas, et nad ei ole kindlasti vastu Liivalaia tänava uueks ehitamisele ja trammitee rajamisele, kuid silmas tuleks pidada, et kultuuriväärtustele ei tekitataks sellega kahju.
Kiriku esindaja Ljudmila Bariševski märkis, et praegusest plaanist ei ilmne, kas on hinnatud ehitustegevuse mõju tänavaga piirnevatele hoonetele. Bariševski tõi näiteks, et kirikuansambel sai kannatada 1972 toimunud tänava laiendamisega.
"Kahtluseta võib öelda, et tänased ja tollased ehitusvõtted ning ehitustegevuses kasutatava tehnika tase ei ole võrreldav, kuid olukorras, milles kavandatavad on suuremahulised rekonstrueerimistööd, sh kaevetööd, võib kahtluseta väita sedagi, et antud töödel on selge mõju kiriku hoonete seisundile, kui mitte öelda säilimisele üldse," märkis Bariševski.
Bariševski sõnul said kirikuhooned kannatada ka alles hiljuti kiriku kõrval toimuvate Arteri kvartali ehitustööde tõttu. "Tegemist on/oli märkimisväärsete kahjustustega ja mille taastamistööd tänaseks alles käivad," kirjutas ta.
Lisaks ehitustööde mõjule on kirik mures tulevase trammitee pärast.
"Kirik peab silmas sõitvaid tramme, millega kaasneb ilmselt ka (sõitvate trammidega) pinnase pidev nii-öelda raputus. Ekspert olemata märgib allakirjutanu, et sellised raputused on täheldatavad mööduvate trammide puhul ka tavainimesele. Meenutan aga, et tegemist on puitehitisega, mis asub vaid mõned meetrid eemal kavandatud trammiteest ehk mida arvestavalt omab kirjeldatud "pinnaraputus", milline toimub igapäevaselt, taas kord mõju kiriku hoone ehitustehnilisele seisundile," kirjutas Bariševski.
Liivalaia tänaval asuv veidi üle 300 aasta vanune Kaasani Jumalaema Sünni kirik on kultuurimälestis ning kaitse alla on võetud ka seal asuvad seina- ja laemaalid.
Trammi tekitatava vibratsiooni pärast on mures ka Liivalaia tänava elanikud. Keskkonna- ja kommunaalameti sõnul töötatakse vibratsiooni vähendavad meetmed välja projekteerimise käigus.
Varem on Tallinna linnavalitsusest ERR-ile öeldud, et linnal on plaanis Liivalaia tänava rekonstrueerimisega alustada 2027. aastal.
Toimetaja: Marko Tooming, Indrek Kiisler