Energiaettevõtja Sandor Liive prognoosis, et kui Eesti elektrisüsteem Venemaa omast veebruari alguses lahti ühendatakse, avaldab see kindlasti mõju ka elektri hinnale, sest kaubanduse jaoks kaob ära 500 megavatti, mis läheb sagedusreserviks.

Eleringi juhatuse liige Erkki Sapp ütles ERR-ile, et elektrihinna mõjuteguritest olulisemad on taastuvenergia toodang, arenduste valmimise tempo, hüdroressurss Põhjamaades, elektrijaamade avariid, tarbimise kogus ja gaasi hind. Sünkroniseerimise mõju börsihinnale on tema sõnul pigem väike, kuid teatav mõju siiski on.

"Sünkroniseerimine toob elektribörsile kaks sisulisemat muudatust, üks on Leedu-Poola elektriühenduse vähenemine 500 megavatilt 150 megavatile, teine on uute reservide hankimine süsteemi juhtimiseks. Mõlema muudatuse mõju võib kujuneda nii elektri hinda tõstvaks kui ka langetavaks," sõnas Sapp. "Leedu-Poola ühenduse vähendamine näiteks langetab elektri hinda, kui Poola hind on kõrgem kui Balti riikides."

Sapp märkis, et reservide hoidmisel on elektri börsihinnale kahesuunaline mõju: ühest küljest ei tee reservis olev tootmine börsile pakkumisi ja see võib kaasa tuua hinnakasvu. Teisest küljest toob reservide hoidmise vajadus turule tootmisvõimsuseid, mis muidu oleksid seisnud. See suurendab pakkumist ja surub hindu allapoole. 

"Lisaks, tulenevalt reservide vahetamise vajadusest Balti riikide vahel väheneb Eesti-Läti vaheline ülekandevõimsus, millel võib olla keskmist elektri hinda langetav mõju, kuna vähem Põhjamaade soodsat elektrit liigub edasi lõuna poole," tõi Eleringi juhatuse esimees välja.

Sapi sõnul on iga loetletud teguri mõju elektri hinnale võrdlemisi piiratud ja seetõttu ei ole praegu võimalik öelda, kas sünkroniseerimine pigem tõstab või langetab elektri börsihinda, kuid summaarne mõju ei ole suur.

Allikson: talve elektrihinda mõjutab rohkem ilm

Baltic Energy Partnersi partner Marko Allikson ütles, et Vene elektrisüsteemist lahtiühendamine mõjutab elektri börsihinda lühiajaliselt veebruaris, lahtiühendamise esimesel paaril päeval ning teatud määral ka pärast seda ühe kuni kahe nädala jooksul, kui elektriühendused Balti riikide ja Põhjamaade vahel on piiratud.

"Nädal pärast lahtiühendamist on Balti elektrituru käsutuses nii Soome kui ka Rootsi kaabliühendused ning kahe nädala pärast antakse ka Poola-Leedu ühendusest 150 megavatti tagasi turu kasutusse," selgitas ta.

Alliksoni hinnangul mõjutab eeloleva talve elektrihinda kindlasti rohkem ilm, kui Vene elektrisüsteemist lahtiühendamine.

"Kui lahtiühendamise ajal on parajasti külm talveilm, siis Eesti jaoks on hind tõenäoliselt siiski sama Soomega, ent kui periood on ilma poolest pehme ja tuuline, siis suure tõenäosusega on hinnad kõrgemad kui ilma eraldumiseta," rääkis ta.

Seejärel aga ei ole Alliksoni sõnul otsest põhjust, miks peaks edasine elektrihind olema Eestis kõrgem kui eelmisel talvel, kuna Estlink 2 on tagasi rivis, Eestis on juurde tulnud umbes 300 megavatti tuuleenergiat ning Eesti ja Läti ühendusest eeldatavalt umbes 50 protsendi piiramised süsteemiteenuste vajadusteks viivad hinda sellest aastast pigem lähemale Soome hinnatasemele.

"Talvel ilmselt mõjutabki meie elektrihinda enim Soome elektribörsil toimuv, kus eeloleval talvel ei ole turu kasutuses enam suurt Meri-Pori söejaama ning tõenäosus külma ilmaga hinnahüpeteks on eelnevast suurem. Märtsikuust läheb ligi kahekuulisesse hooldusesse ka Olkiluoto 3 tuumaelektrijaama plokk, mis viib turult 1600 megavatti ühtlaselt toodetud elektrienergiat," loetles Allikson elektri hinda mõjutavaid faktoreid.

Börsimarginaalid tõotavad suureneda

Samas suurenevad desünkroniseerimise järel bilansihalduse ja reguleerimise kulud, kuna Alliksoni sõnul on sageduse hoidmiseks vaja väga lühiajaliselt ja paindlikult elektrit toota ning selle ülesande täitmiseks ei ole siinses piirkonnas praegu piisavalt konkurentsi.

"Lisaks ühineme uute üle-euroopaliste platvormidega, millel kauplevad täna vaid väheste riikide energiakauplejad ning paljud riigid on lükanud ühinemist edasi, viidates hinna liigsuure volatiilsuse riskidele. Tavatarbijale tähendab see eelkõige seda, et elektrimüüjad on sunnitud tõstma börsimarginaale ning arvestama ka fikseeritud pakettides kõrgemate bilansihalduse kuludega," tõdes Allikson.

Ta tõi välja, et palju räägitud lisanduva sagedusvõimsuste tariifi rakendumine on viimaste uudiste valguses lükatud järgmise aasta teise poolaastasse. Sealt edasi sõltub eeltoodud kulude mõju elektrihinnale nende lõplikust rakendamise viisist – näiteks päikse ja tuuleenergia tootjatele on arutlusel oleva ebabilansi tariifi rakendamine veelgi kallim, kui ühtlane 5,31 euro suurune megavatt-tunni tariif tootmisele, ent samas võidaksid sellest Narva elektrijaamad ja koostootmisjaamad.

Seega ei peaks otseselt desünkroniseerimise pärast Alliksoni hinnangul keegi oma paketivahetusotsuseid tegema, kuna nii fikseeritud hindades kui ka börsihindade marginaalides arvestatakse võimalikud desünkroniseerimise kulud juba praegu sisse.

"Hinna fikseerimisel tuleb ka aru saada, kas antud hinnale võivad hiljem lisanduda näiteks võimalikud sagedusreservi tariifide kulud või mitte," lisas ta.

Allikson märkis, et kodutarbijale on hinna fikseerimine pigem meelerahu ja eelarvestamise küsimus, ent pikaajaliselt annab soodsaima elektrihinna pigem börsipakett. Sellega saadakse osa nii hinnatippudest kui ka negatiivsetest elektrihindadest ning samuti võimaldab börsipakett saada kasu oma elektritarbimist juhtimisest. Ka pakuvad elektrimüüjad pakette, mis kombineerivad turuhinda ja pakuvad samaaegselt hinnalage.

Kolmapäeval saatis kliimaministeerium Eleringile suunise bilansiteenuse hinna metoodikat muuta, arvestades seda, et Eesti tootjaid ja tarbijaid ei koheldaks võrreldes Läti ja Leedu omadega ebavõrdselt.

Neljapäeval esitas Elering konkurentsiametile bilansiteenuse hinnametoodika täiendatud muudatuse, mille kohaselt kaetakse üleminekuperioodil sagedusreservide võimsuste hankimise kulud ülekoormustasu arvelt, ehkki varasem plaan nägi ette sagedusreservi ostu rahastamiseks nii elektritootjatele kui ka tarbijatele bilansitasu kehtestamist.

"See annab võimaluse leida naabritega sarnane metoodika ja vältida tarbijate-tootjate erinevalt kohtlemist," põhjendas Erkki Sapp.