Tallinna transpordiameti hinnangul vajab linn Järvele trammiühendust
Oktoobri alguses selgus, et Tallinnal on plaanis Pärnu maantee teelõik Suur-Karja tänavast üle viadukti asuva Kiisa tänavani osaliselt ümber ehitada ning rajada sinna eraldi ratta- ja kõnniteed. Tallinna transpordiameti juhataja Indrek Gailan ütles, et Tallinna oleks vaja luua Järvele trammiühendus koos ümberistumiskeskusega, et kesklinnas liikluskoormust ja sõiduradu vähendada.
Linna plaan oleks läbivaks sõidutee lahenduseks lõigul Liivalaia kuni Suur-Karja tänav üks pluss üks pluss ühistranspordikoridor. Lõigul Liivalaia kuni Kiisa tänav aga kaks pluss kaks pluss ühistranspordikoridor. Ehitusega loodetakse alustada 2026. aastal. Gailan sõnas, et linna lahendus on praegustes oludes optimaalne.
"Meil on tekkinud väga palju linnatagust või äärelinna elamist, mis tekitavad igapäevast pendelrännet tööle ja koju. See on paratamatu. Selleks, et mingeid mõistlikke liikumisviise, pakkuda, et kogu nõudlust teenindada, on kaks pluss kaks ja üks pluss optimaalne lahendus, mida on võimalik lauale praeguses protsessis panna," selgitas Gailan.
Tulevikus võib lahenduseks olla ümberistumiskeskus Järvel.
"On analüüsitud ühte varianti, kus Järve keskuse juures oleks suurem ühistransporditerminal. Seal oleks ka hea trammiühendus väga kiire intervalliga. Sellise ühistranspordisõlme loomine võib tekitada olukorra, kus meil on võimalik inimesi suure kiiruse ja erinevate transpordiliikidega ja võib- teistmoodi tänavakujundusega kesklinna saata," rääkis Gailan.
Kui olemas oleks Järve ümberistumiskeskus, siis saaks kaaluda Pärnu maantee tänavaruumi kavandamisel varianti, kus linna sisenev autoliiklus on kaetud ühe sõidureaga ning linnast väljuv kahe sõidureaga. "Loogika on selles, et linn peaks nii-öelda saama vabaks autodest kiiresti ja ei tohiks olla troppi ees linnast väljuval suunal. Muidu see tekitab omakorda väga suuri komplikatsioone linnakeskuses," selgitas Gailan.
Ümberistumiskeskused soosiksid pargi-reisi süsteemi, kus ühistranspordipeatuste juurde rajatakse parklad. Autojuht saab oma auto sinna jätta ja edasi linna liikuda ühistranspordiga. Gailani sõnul sellised lahendused toimivad juba praegu.
"Täna on toimivad pargi-reisi lahendused näiteks Kalevi juures, Tondi lõpp-peatuse läheduses. Autod kasutavad seda väga aktiivselt, parklad on täis," kirjeldas Gailan.
Ta lisas, et selliste lahenduste jaoks tuleb luua tingimused. "Kui tingimusi ei ole, siis autokasutajale ei ole muud alternatiivi. Kui need tingimused luua pikas perspektiivis, siis saab erinevatest lahendustest ka tänavaruumi osas rääkida," lausus Gailan.
Pere: rattarada ei tehta Pärnu maanteele autode arvelt
Tallinna abilinnapea Pärtel-Peeter Pere kinnitas, et Pärnu maantee ümberehitamisega kesklinnas lisanduv rattarada ei võta vähemaks autode sõiduradasid.
"Ma proovin olla nüüd võimalikult selge. Tallinna linn ei raja Tondilt südalinnani rattaradu sõiduteede arvelt. Ma ütlen teistmoodi veel: Tallinna linn rajab kaks pluss kaks sõidurida autodele Tondilt südalinna - see tähendab, et meil on autodele kaks pluss kaks rida. Lisaks sellele tuleb eraldi ühistransport. Lisaks tuleb rattarada, lisaks tuleb kõnnitee. Pärnu maantee magistraal on suur ja lai ja sinna mahuvad need ära," rääkis Pere neljapäeval Raadio 2 hommikusaates.
Abilinnapea rõhutas, et tema väide põhineb projekteerimistingimustel, millele toetudes tänavalõiku ümberehitamist plaanitakse.
"Projekteerimistingimused on selline kange kraam, mida peab järgima, see on nõutud, see on seaduse järgi nii kirjas, punkt. Nii et kui kirjutatakse projekteerimistingimused, siis see on rida teksti, need on tingimused. Tingimuste alusel hakatakse projekti tegema, tekivad plaanid, kevade paiku hakkab avalikkus ka neid plaane nägema ja siis on näha, kuidas me teeme kaks pluss kaks sõidurida Pärnu maanteel Tondilt, täpsemalt Kiisa tänavalt kuni Liivalaia ristmikuni," rääkis Pere.
Abilinnapea ütles ka, et samuti plaanitakse Liivalaia tänava ja Pärnu maantee ristmiku ümberehitamist selle nimel, et seal paraneks inimeste läbilaskevõime ning see käib koos Liivalaia tänava ümberehitusega.
Toimetaja: Marko Tooming, Mait Ots