"Rahandusminister kõnnib õhukesel jääl, kui võtab endale õiguse valimatult kritiseerida ja sildistada, ise sealjuures kriitikat üldse mitte taludes," ütles Laats. "Oleme kuulnud tema suust juba, kuidas valitsuse kritiseerimine tähendab Kremlile meeldimist, nüüd on riigikogu tema sõnul üks tühine institutsioon, mis takistab oravatel segamatult oma asju ajada. Niiviisi edasi ei saa!"

Laatsi sõnul on eelarve kriitikuid olemas ka Reformierakonnas endas ning asjad pole sugugi hästi.

"Ma ei näe ühtki põhjust, miks rahandusminister sedavõrd üleolevalt eelarve debatti suhtub, sest see eelnõu ei ole pehmelt öeldes meistriteos, vaid pigem arusaamatu ning täis ohtralt küsitavusi," kritiseeris Laats.

"Valitsuse liikme kohuseks on muuhulgas pidada parlamentaarset debatti ja käituda saadikute suhtes lugupidavalt. Ligi kipub unustama võimude lahususe printsiipi ja seda, et just riigikogu on ministrite tööandja. Parlamendisaadikud on erinevalt valitsuse liikmetest valitud rahva poolt ja neil on õigus teada, milleks maksumaksja raha kulutatakse," selgitas Laats.

Laatsi sõnul ilmestab Ligi käitumine seda, miks rahva usaldus valitsuse ja riigikogu vastu on viimasel ajal languses olnud.

"Reformierakonda on taas tabanud "universumi direktorite" sündroom, mistõttu sildistatakse ja mõnitatakse avalikult kõiki, kes julgevad midagi teisiti arvata. See suhtumine aga kahjustab kogu ühiskonda tõsiselt," lausus Laats.

"Jürgen Ligi ei saa rahandusministri ametis jätkata, Reformierakonnal oleks tark ta ise tagasi kutsuda, enne kui ta veel midagi piinlikku korraldab," lisas keskfraktsiooni juht.

Helme: selline käitumine nõuab umbusaldamist

EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme ütles, et see, mida Ligi korraldas kolmapäeval riigikogu ees, oli uus madalpunkt Eesti poliitikas ning et selline käitumine nõuab umbusaldamist.

"Ligi käitumine ei ole mulle mingi üllatus. Täpselt sama tasemega on tema suhtlus riigikogu liikmetega ka rahanduskomisjonis. Komisjon peaks olema just see koht, kus ilma liiga range reglemendita saab eelnõud sisuliselt lahata, küsimusi saab küsida rohkem, ajapiirangut ei ole, ametnikud on juures ja aitavad detaile selgitada. Midagi sellist Ligiga rahanduskomisjonis teha ei saa, sest ka seal tegeleb ta peamiselt küsijate solvamise ja mõnitamisega ning vastused taanduvad sellele, et küsimus on nii loll, et tal pole mõtet vastata," lausus Helme.

"Nüüd nägi ka riigikogu suur saal ja kogu ilmarahvas, kes meil rahandusministri ameti eest palka võtab. Matsid jäävad matsideks," lisas ta.

Ma ei arva, et me peame leppima sellise poliitilise tasemega Eestis. Ma ei arva, et parlament saab jätta sellele reageerimata suhtumisega, et mis te Jürgenist ikka tahate. Ma arvan, et selline käitumine nõuab umbusaldamist," lausus Helme.

Rahandusminister Jürgen Ligi kritiseeris neljapäeval valitsuse pressikonverentsil riigikogus kolmapäeval toimunud riigieelarve eelnõu esimesel lugemisel peetud debatti, öeldes, et selle põhjal hinnates ei tohikski riigikogule anda eelarveprotsessis suuremat rolli.

"Seisin mitu tundi riigikogu ees. Ja pean küll ütlema, et parim argument riigikogu rolli suurendamise vastu riigieelarve menetluses on viis minutit riigikogu debatti," ütles Ligi. "See süvenemise ja huvi määr räägib vastu kõigile neile, kes räägivad, et riigikogu peaks eelarvet rohkem muutma. Ma olen pikki aastaid sama väitnud, et see poliitiline suva, mis seal domineerib, tegelikult ei võimalda riigi rahandust juhtida. Ja sellepärast on ka valitsus see, kes esitab eelarve ainsana ja sellepärast on ka sellised punktid, mis piiravad eelarve muutmist, seadusse kirjutatud," lisas ta.

Ligi sõnul ei paistnud riigikogu liikmete küsimustest huvi eelarvepoliitika vastu, vaid soov peita oma küsimustesse valeinformatsiooni ning esitada oma jutupunkte. "See on päris masendav lugu tegelikult seda stenogrammi vaadata," märkis ta.

Ligi kritiseeris ka neid, kes heidavad eelarvekavale ette vähest läbipaistvust: "See jutt läbipaistmatusest on kahjuks haaranud suuresti kogu eelarvedebati ja varjutanud seda – just nimelt muutnud läbipaistmatuks selle, et tegelikult me riigirahanduse olukord on raske. See on käest lastud just sellise retoorika peidus ja mis seal salata – sellise tühikargamise taustal."

"Sellises olukorras öelda, et tegelikult peaks riigikogu eelarve üle rohkem otsustama – minu suu ei paindu. Ja sõltumata sellest, kas ma olen riigikogus või valitsuses, ma väidan seda sama. Süvenemise ja huvi aste on liiga madal selleks, et midagi väga seal lõdvendada," võttis rahandusminister oma seisukoha kokku.

Ligile avaldas valitsuse pressikonverentsil toetust ka välisminister Margus Tsahkna (Eesti 200), kes ütles, et rahandusministri öelduga suures osas nõus.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann (Reformierakond) kaitses kolmapäeval ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast" riigieelarve vähest detailsust, öeldes riigikogu roll ongi teha suurema üldistustasemega otsuseid.