Saksamaa enda nõutud EL-i eelarvereeglid maksavad nüüd riigile kätte
Saksamaa nõudis Euroopa Liidu eelarvereeglite koostamisel rangeid kriteeriume, millesse aga riik ise enam ei mahu. Saksamaa ei esitanud tähtajaks eelarve tasakaalustamise plaani ja tahab küsida kärbeteks ajapikendust, kirjutab Politico.
Saksamaa on pikka aega olnud Euroopa Liidu eelarvepoliitika musternäidis, kuid nüüd on enda ranged nõudmised riigile kätte maksmas.
Saksamaa ei esitanud tähtajaks, 15. oktoobriks Euroopa Komisjonile mitmeaastast eelarve tasakaalustamise plaani.
Berliini ametnikud püüavad kokku panna riigieelarvet, mis vastaks hiljuti taaskehtestatud EL-i eelarvereeglitele. Nüüd kaalub Saksamaa Euroopa Komisjonilt loa taotlemist kavandatud kulutuste kärpimise tähtaja pikendamiseks. Saksamaa tahab kärbete elluviimiseks nelja aasta asemel seitset aastat.
"See on karma, kas pole?" ütles Euroopa ametnik, kes mängis võtmerolli läbirääkimistel uuendatud EL-i eelarvereeglite koostamisel – samade reeglite, mida Berliin ise suunas võimalikult rangeks.
Liidu määruse kohaselt peavad riigid, kelle võlg ületab 60 protsenti sisemajanduse koguproduktist, vähendama oma eelarvepuudujääki aastas 0,5 protsendi võrra SKT-st.
Iroonilisel kombel nõudis seda sätet reeglite koostamise ajal Saksamaa rahandusminister Christian Lindner. Euroopa Komisjon eelistas siduvaid arvulisi eesmärke mitte lisada, soovides vältida valusaid eelarvekohandusi, mida nähti viimase euroala kriisi ajal.
Saksamaa kasvavad majandusprobleemid on raskendanud riigil eesmärkide saavutamist.
Berliin tunnistas hiljuti, et riigi majandus kahaneb tõenäoliselt 2024. aastal teist aastat järjest. Varem ootas riik selleks perioodiks tagasihoidlikku kasvu.
Majandusprobleemidega kaasnevad oodatust väiksem maksutulu ja suurem riigivõlg. Hiljuti Brüsselile esitatud eelarveplaanide kohaselt tõstis Saksa valitsus selle aasta eelarvepuudujäägi prognoosi 2,5 protsendini SKP-st, võrreldes kevadel prognoositud 1,8 protsendiga.
Kuid irooniad kuhjuvad – alles eelmisel nädalal kritiseeris Lindner selliseid riike nagu Prantsusmaa ja Itaalia, kes valisid pikema, seitsmeaastase eelarve kohandamise perioodi, ning kutsus teisi Euroopa pealinnu oma rahaasju korda tegema.
Saksamaa võimalik ajapikendustaotlus on EL-i eeskirjade kohaselt lubatud, kuid sellel on hind – Saksamaa enda nõudmise tõttu peavad riigid, kes soovivad lisaaega, esitama konkreetse reformipaketi.
"Praegu on oluline, et nad pakuksid välja reforme ja investeeringuid, et tegeleda enda… selle ärimudeliga, mitte lihtsalt küsiksid pikendust. Komisjon pöörab sellele tähelepanu," ütles Marco Buti, akadeemik, kes juhtis EL-i majandusosakonda aastatel 2008–2019.
Saksamaa vajab hädasti investeeringuid. Osaliselt tänu põhiseaduses sätestatud laenamise ülemmäärale on riiklikud investeeringud Saksamaa taristusse viimase kahe aastakümne jooksul olnud vaid piisavad, et katta ülalpidamiskulud. Kui lisada sellele veel 100 miljardi euro suurune kulutus, mille kantsler Olaf Scholz on lubanud riigi vananenud sõjaväe uuendamiseks ja riigi energia ülemineku juhtimiseks teha, saab selgeks surve riigi eelarvele.
Tavaliselt toob valitsus sellises olukorras majandusse raha, et võidelda langusega. Teoreetiliselt on Berliinil palju fiskaalruumi ja Euroopa riikidega võrreldes väike võlg. Kuid kehtestatud reeglid – Euroopa omad ja siseriiklikud – seovad riigi käed. Pikem kärpeaeg võib olla Saksa majandusele päästerõngas, kuid tegemist on ikkagi kärpega.
"Nad otsustavad põhimõtteliselt majandust mitte stimuleerida, kuigi saavad," ütles Oxford Economicsi juhtivökonomist Daniel Kral. "Tulevikku vaadates on raske näha mingit hoogu," lisas ta.
Saksamaa, kui euroala suurima majanduse, probleem muutub lõpuks probleemiks ka ülejäänud liidu jaoks, ütles TS Lombardi Euroopa ja globaalse makromajanduse direktor Davide Oneglia.
Kui Saksamaa palub komisjonil oma võlgade tagasimaksmise ajakava leevendada, on Berliinil hiljem raskem võtta Rooma ja Pariisi suhtes karmi joont, kui nad peaksid oma kulude kärpimise meetmetega venitama.
Praegu ei saanuta riigi koalitsioonivalitsus tõenäoliselt kursi muutmiseks ka vajalikku kokkulepet. Järgmise aasta septembris toimuvad riiklikud valimised, mis võivad luua ruumi riigi majanduse taastamiseks.
"Saksamaal on olemas kõik ressursid, mida ta kursimuutuseks vajab," lisas Oneglia. "Kui kriis on see, mida neil on vaja, et nad muutuksid, siis on kriis teretulnud."
Toimetaja: Valner Väino
Allikas: Politico