Merzi konservatiivid ja Sotsiaaldemokraatlik Partei (SPD), mis peavad pärast eelmisel kuul toimunud valimisi valitsuse moodustamiseks läbirääkimisi, tegid ettepaneku luua 500 miljardi euro suurune fond investeeringuteks infrastruktuuri ja muuta põhjalikult riigivõla reegleid, et elavdada majandust ja suurendada sõjalisi kulutusi.

Koos rohelistega on CDU-l ja SPD-l nüüd tõenäoliselt Saksa parlamendis kahekolmandikuline häälteenamus, mis on vajalik põhiseaduse muutmiseks. Riigivõla piirid on sätestatud Saksa põhiseaduses, mis on taganud aastakümneid riigi eelarvekonservatiivsuse.

Merz soovib kokkuleppe ellu viia enne, kui 25. märtsil koguneb uus parlament, kus on oht, et suurenenud paremäärmuslaste ja vasakäärmuslaste fraktsioonid blokeerivad põhiseaduse muutmise.

Ettepanekute hääletus on kavandatud teisipäevale, 18 märtsile.

Merz on põhjendanud tungivat vajadust pakett ametist lahkuvas parlamendis läbi suruda seoses hiljutiste muudatustega USA poliitikas, mille on toonud president Donald Trumpi, hoiatades, et vaenulik Venemaa ja ebausaldusväärne USA võivad Euroopa ohtu seada.

"See on selge sõnum meie partneritele... aga ka meie vabaduse vaenlastele: me oleme võimelised end kaitsma," ütles Merz reedel. "Saksamaa on tagasi. Saksamaa annab olulise panuse vabaduse ja rahu kaitsmisse Euroopas," lisas ta.

Merzi algatus ületas reedel veel ka ühe suure takistuse, kui Saksa konstitutsioonikohus lükkas tagasi meetmete vastu esitatud kaebused.

Uudised tehingust tõstsid euroala valitsuse võlakirjade tootlusi, aktsiaid ja eurot, eeldades, et laenuplaan tõstab Euroopa majandust laiemalt. Saksamaa aktsiate koondindeks DAX tõusis 1,6 protsenti, samas kui keskmise suurusega ettevõtete ja väikese kapitaliga firmade aktsiaindeksid tõusid vastavalt 2,6 ja 3,2 protsenti. Euro kallines 0,3 protsenti, mis tähendab, et selle kuu senine tõus on peaaegu viis protsenti.

Rohelised said 100 miljardit kliimamuutustega tegelemiseks

Rohelistega saavutatud kompromiss sisaldab kokkulepet eraldada 500 miljardi euro suurusest taristuinvesteeringuteks mõeldud fondist 100 miljardit kliima- ja majandusmuutustega tegelemiseks.

Kogu raha tuleb kulutada 12 aasta jooksul uutele programmidele, mitte eelarveaukude lappimisele, leppisid rohelised, SPD ja konservatiivid kokku.

Samuti leppisid nad kokku kaitsekulutuste laiemas määratluses, et need vabastataks põhiseaduslikust kululaest, mis ületab ühte protsenti majanduse kogutoodangust.

Kulutused tsiviilkaitsele, IT-turvalisusele ja rahvusvahelise õiguse vastaselt rünnaku alla sattunud riikidele, mis on selge viide Ukrainale, lähevad samuti kaitsekulutuste hulka, mis tähendab, et teoreetiliselt võib Saksamaa nende rahastamiseks laenata piiramatuid summasid.

Mõned analüütikud väidavad, et kiirus, millega Merz nii ajaloolise kokkuleppeni jõudis, võib ennustada Saksamaa otsustavamat juhtimist edaspidiseks, hoolimata tema vähesest valitsuse kogemusest.

Tema kriitikud, sealhulgas rohelised, süüdistavad teda valijate petmises, kuna ta lubas kampaania ajal kulutamise kraane mitte avada, kuid teatas vaid mõni päev pärast võitu tektoonilisest nihkest fiskaalpoliitikas.

Võlapidurit peetakse mahamaetuks

Kui need reformid vastu võetakse, tähistaks see olulist taganemist pärast 2008. aasta ülemaailmset finantskriisi kehtestatud nn võlapidurist, mida paljud on siiski kritiseerinud kui aegunud ja Saksamaad fiskaalpoliitikat ahistavat piirangut.

"Tänase plaani kohaselt ei pruugi võlapidur olla täiesti surnud, vaid pigem elusalt maetud," ütles ING panga analüütik Carsten Brzeski. "Saksamaa valitsuse ainsaks piiravaks fiskaalreegliks saab (EL) stabiilsuse ja kasvu pakt. Ja varasematest kogemustest teame, et need reeglid võivad vajadusel olla pehmed kui või," lisas ta.

Ka mõttekoda Eurointelligence leidis oma kommentaaris, et see tähendaks võlapiduri de facto kaotamist, märkides, et see oleks positiivne, kui sellega kaasnevad struktuurireformid, mis tagavad majanduse elavnemise.

Ainuüksi kavandatav infrastruktuurifond võib järgmise kümne aasta jooksul tõsta Saksamaa majanduse kogutoodangut keskmiselt rohkem kui kahe protsendipunkti võrra aastas, teatas DIW majandusinstituut.

Pakett on suur tõuge ja pöördepunkt Saksamaa fiskaalpoliitikas, ütles varahalduri Bantleoni peaökonomist Daniel Hartmann. "See loob Saksamaal uusi kasvuimpulsse, kuid suurendab ka inflatsiooniriski," lisas ta.