Alar Laneman: riigikaitseraportit on vaja
Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Alar Laneman toetab palju poleemikat tekitanud riigikaitse raporti tegemist, kuid selle valmimise tähtaegu ta seada ei taha. Raporti üks teema võiks olla parlamendi roll täitevvõimu üle järelevalve teostamisel.
Varem EKRE-sse kuulunud, kuid sealt lahkunud ja juulis Reformierakonnaga liitunud Laneman rääkis kolmapäeval ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast", et kogu senine seadusandlus ja töörutiin on toimunud rahu tingimustes.
"Üks asi, mida võiks [raportiga] vaadata, on tõlgendused, mida [riigikaitse] komisjon võib teha ja mida sobib teha ehk suhe täitevvõimuga," ütles Laneman. Ta täpsustas, et see võiks puudutada ka peaministrit, riigikantseleid ja presidendi kantseleid.
Lisaks seadusandlusele tõi Laneman välja komisjoni töörutiinid, mis vajaksid arutelu.
"Mis olid need takistused, mis raporti teemal kerkisid. Et me tohime kutsuda [komisjoni ette] ainult ministri tasandil," lisas ta.
Millal raport võiks valmida, seda ei soovinud Laneman öelda, sest praegu alles kaardistatakse tema sõnul seda, mis teemad raportisse võiks minna.
"Üks viis on töö tähtaeg võtta kalendrist, aga palju parem viis on töö jagada segmentideks ja siis ta valmib, kui ta valmib. Määrame ära, mis me teeme ja mis on teemad. Tuleb veel arutelusid, aga see ongi parlamendi ülesanne. Meie ise määrame oma töö sisu ja graafiku. Pigem on hull siis, kui teeme mitte sisu, vaid ainult kommunikatsiooni esiplaanile seades," rääkis ta.
Saatejuht Anvar Samost pakkus Lanemanile hindamiseks välja ühe ringleva versiooni põhjustest, miks raporti idee üldse tekkinud on.
Selle versiooni järgi solvus kaitseminister Hanno Pevkur endise kaitseministeeriumi kantsleri Kusti Salmi peale, kes pani oma ameti ootamatult maha põhjendusega, et poliitikud ei suutnud täita Eesti poolt NATO ees võetud kohustust soetada piisavalt laskemoona. Soovides ametkonda korrale kutsuda, laskis Pevkur oma erakonnakaaslasel ja riigikaitsekomisjoni liikmel Meelis Kiilil algatada järelevalve ministeeriumi üle ehk teha raport. Kiili olevat aga ülesannet võtnud liiga tõsiselt, mistõttu tuli valitsusest signaal hoogu maha võtta.
Laneman vastas, et on kindel, et sellist versiooni ei levita mitte ükski riigikaitsekomisjoni liige, sest see ei vasta tõele.
"See on üsna hea stsenaarium, mille võiks Leo Kunnasele maha müüa, et ta teeks sellest vahva raamatu. Aga see ei vasta suures osas tõele. Olles näinud Hanno Pevkuri ja Meelis Kiili tööd lähedalt, siis mõlema jaoks oleks see ebaloogiline tegevusmall. Ministril ei ole ka aega selliste asjadega tegeleda," sõnas Laneman.
Laneman lisas, et raporti juuri tuleb otsida sellest, et viimaste riigikogu valimistega tuli kokku uus riigikaitsekomisjon, kus oli palju ideid.
"Laskemoona teema oli üks mitme teema seas, mis tekitas tõsist diskussiooni. Aga personali teema oli korduvalt üleval. Ka relvastuse asendamise teema. Need olid sama tulised teemad kui see laskemoona teema," lisas Laneman.
Täpsustavale küsimusele, mida ta peab silmas korduvalt üles tõusnud personali teema all, vastas Laneman, et kaitseministeeriumi haldusalas toimus suur muutus, kus paljud asjad viidi kaitseressursside ameti vastutada. Komisjon soovis teada, miks ja mis oli selle eesmärk ning kuidas mõõta, et eesmärk sai täidetud.
Allikas: "Otse uudistemajast"