Augusti lõpus pidas politsei kinni Lihula samba koopiat vedanud sõiduki. Tegelikult ei ole see mitte koopia, vaid hauakivi meenutav kivikamakas.

PPA juht Egert Belitšev ütles ERR-ile, et kivi valmistajad ja selle ülesseadmist korraldavad inimesed ei olnud kuidagi politsei tähelepanu all, vaid politsei sai tegevusest vihjeid. "See info laekus eraisiku käest. Pluss kohalik omavalitsus, kes meile teadmise andis," märkis Belitšev.

Belitševi sõnul oli politsei teadlik, kus kivi valmistatakse ning kus ja millal on plaanis see üles panna ning patrullidele ülesande teel kivi transportiv sõiduk kinni pidada ja seda kontrollida.

Kaitsepolitsei pressiesindaja Marta Tuul ütles ERR-ile, et enne kivi äravõtmist suhtles PPA ka kaitsepolitseiga, kuid kaitsepolitsei PPA-le kivi kohta vihjet ei andnud.

Kuid kaitsepolitsei hinnangul on paremäärmuslus Eestis kasvav probleem. Näiteks aprillis ilmunud kaitsepolitsei aastaraamatus on paremäärmuslusest eraldi peatükk, kuidas paremäärmuslus kolib virtuaalmaailmast pärisellu.

Ka Belitšev ütles, et enne kivi ära võtmist PPA kapoga suhtles. "Loomulikult me sellel teemal suhtlesime ka kaitsepolitseiga, mida kaitsepolitsei taustal tegi, seda mina ei oska öelda," märkis Belitšev.

Igatahes hindas politsei, et on võimalik, et valmistatud kivil võib olla keelatud sümboolikat. Konteksti arvestades pelgas politsei, et kivil võib olla mõni haakrist.

Nii politsei kui ka kaitsepolitsei hindasid enda sõnul, et kui lasta kivi püsti panna, võib sellega kaasneda midagi negatiivset Eestile. Lisaks leidis politsei, et neil on õiguslik alus õigusrikkumise ärahoidmiseks.

"Ma toon selle näite, et kui meile saabub info, et tugevas joobes inimene liigub auto poole ja kavatseb hakata autoga sõitma, see on täpselt samasugune olukord, kus tegelikkuses korralikumist veel aset leidnud ei ole, aga ühiskonnale kasulikum on ennetada, et inimene sinna rooli astub," rääkis Belitšev.

Tuul kaitsepolitseist ütles, et kõik monumentidega seosnev on tihti vesi Venemaa propaganda veskile.

"Seesama hübriidrünnak, mis toimus [siseminister Lauri] Läänemetsa ja Postimehe ajakirjaniku vastu, selles rünnakus kasutati mälestusmärke, mida rüüstati. Telliti nende värviga üle pritsimist. Seda on tehtud mitte ainult Eestis, vaid ka Lätis, Leedus ja laiemalt. Need on selliste rünnakute sihtmärgid. Suure tõenäosusega võib öelda, et ka sellest sambast oleks saanud selline," rääkis Tuul.

Niisiis politsei võttis kohale toodud päästeameti kraanaga kivi ära ja andis seda transportinule protokolli, kus oli kirjas muuhulgas ka see, mis kiviga edasi juhtub ning kus ja millal selle tagasi saab.

Kehtiv seadus ütleb, et agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümboli avaliku eksponeerimise eest neid tegusid toetaval või õigustaval viisil karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. PPA tellitud analüüs ütles, et selliseid sümboleid kivil ei ole.

Justkui võiks omanik kivile järgi minna, aga Belitšev ütleb, et omanikku ei ole.

"Keegi ei ole näidanud üles soovi sellele kivile järgi tulla. Tegelikkuses kogu selle aja jooksul me oleme tahtnud ka aru saada või välja selgitada, kes on selle kivi omanik. See on meil olnud seni edutu," rääkis Belitšev.

"Kõikvõimalikud osapooled, kelle poole me oleme nende küsimustega pöördunud ei ole seda kivi enda omaks siis tunnistanud või pidanud," lisas ta.

Miks politsei kivi omanikku taga otsib? Belitševi sõnul on põhjus selles, et kuigi kivil keelatud sümboolikat ei ole ja seda võiks avalikult eksponeerida, siis siiski soovib politsei omanikule edasi anda kivi ekspertiisis tõstatunud tähelepanekud seoses kivi enda, sellel oleva kujutise ja teksti osas.

"Et ta saaks aru, et mis võivad olla need mõjud näiteks sellel tekstil ja milliseid muudatusi eksperdid on soovitanud ka selle kivi peal," rääkis Belitšev.

Politsei on otsinud kivi omanikku hulga inimestega rääkides. Seda ei õnnestunud neil enda kinnitusel teada saada teiste hulgas kivi vedanud inimeselt ega ka kivi valmistanud inimeselt. Belitšev ütles, et politsei oleks kohe valmis kivi ära andma.

"Kui sellele kivile tuleb järgi see seaduslik valdaja, kes sel hetkel seda valdas või omanik, siis me anname selle kivi üle ja koos nende selgitustega. Loomulikult on on mõistlikum ja edukam viis see, kui omanik neid selgitusi kuuleb kivi osas, mida me eksperthinnangutest saime," märkis Belitšev.

Samas võivad kivi omanikud õiguskaitseorganeid ka peljata. Nimelt Lihula samba püstitamise 20. aastapäeval korraldatud rahvakogunemisel oli kohal inimene, kelle rihmapandlal oli haakrist. Politsei alustas keelatud sümboolika eksponeerimise tõttu väärteomenetlust.

Hiljem tuvastas politsei, et inimesel oli kodus aknal kanepitaim. Politsei alustas võimaliku narkootilise aine käitlemise osas kriminaalmenetluse, mille käigus ka inimese kodu läbi otsiti.

Belitšev ei nõustu, et kivi omanikul oleks põhjust õiguskaitseorganeid karta.

"Mina ei tea, miks peaks politsei- ja piirivaametit või Eesti riiki täna kartma selles osas, et kui keegi ühtegi õigusrikkumist toime ei pane, et siis teda ootavad mingisugused sanktsioonid," märkis Belitšev.

Tuul kaitsepolitseist ütles samuti, et kivi omanikul ei ole põhjust kedagi peljata.

"See ei ole päris nii, et omanik kardab. Omaniku suhtes on meedia olnud väga toetav. Mida ta täpsemalt siis peaks kartma?" märkis Tuul. "Miks peaks õiguskaitseorganeid kartma? Kui Eesti inimesed õiguskaitseorganeid peaksid kartma, see on ikkagi teine aeg."

Kui keegi kivile järgi ei tule, siis PPA selle lõpuks hävitab sarnaselt muule omanikuta varale - sõltumata sellest, et sellel keelatud sümboolikat ei tuvastatud.

Kõnealuse sümboolika omamine ei ole Eestis keelatud. Iga üks võib lasta kiviraiduritel endale valmistada haakriste või sirpi ja vasarat või õmmelda georgi linte ja neid ühest kohast teise vedada või vedada lasta. Probleemid tekivad vaid siis, kui neid hakata kuskile avalikult üles seadma või eksponeerima.

Belitševi sõnul plaanib politsei ka edaspidi, kui saab informatsiooni keelatud sümboolika eksponeerimise plaanidest, Lihula samba koopia reageeringuga sarnaselt käituda. Asi enne ülesseadmist ära võtta, ekspertiis tellida ja keelatud sümboolika eksponeerimist takistada.

Kui sümboolika on jõutud politsei teadmata üles seada, kaasneb sellega ka väärteomenetlus ja karistus ülesseadjatele.

Belitševi sõnul ei ole politsei praegusel juhul mitte midagi valesti teinud.

Kui vandeadvokaat Carri Ginter ütles, et politsei võiks kivi ise Lihulasse viia ja eksimuse pärast vabandust paluda, siis Belitšev sellega ei nõustu.

"Juba selle püstitamise vaates oli nii kohaliku omavalitsuse kui ka maanteeametiga läbi rääkimata tehtud ettevalmistustööd selle mälestusmärgi püstitamiseks. Meil oli info, et kivil võib olla keelatud sümboolika. Võimalikud asjaosalised eitasid, et neil kivi püstitamise plaan on, aga ometigi see kivi kuskilt materialiseerus. Siiani keegi ei ütle, et tema on selle kivi omanik. Meie tegime oma tööd. Nii nagu pidasime kõige mõistlikumaks seda olukorda lahendada. Ja avaliku korra eest seismise eest või avaliku korra tagamise eest, ma ei ole kindel, et politsei- ja piirivalveamet peaks vabandama," ütles Belitšev.

Marta Tuule sõnul oligi ainus mure, et kivi plaaniti panna välja avalikult.

"Küsimus ei oleks üldse olnud, kui see inimene oleks tahtnud seda oma hoovi panna. Lasku käia, pangu," märkis Tuul.

Siseminister vigu ei näe

Siseminister ja sotsiaaldemokraatide esimees Lauri Läänemets ütles samuti, et õiguskaitseorganid on Lihulasse plaanitud kivi osas kõik asjad õigesti teinud.

"Lihula sambaga on politsei toimetatud nii nagu seadus ette näeb. Et kui politseile laekub informatsioon, mis sisaldas muuhulgas seda, et ei planeeritud teha lihtsalt sambast koopiat, vaid koopiat lisadega, lisasümbolitega. Politsei seda kontrollima pidi ja selle kivi hoiule võttis," rääkis Läänemets ERR-ile.

"Kavatsus, mida selle ausambaga teha soovitakse, oli teada. Politsei poole oli pöördunud kohalik omavalitsus murega, et kavatsetakse sammast püstitada, aga seda pole kooskõlastatud kohaliku omavalitsusega. Samuti oli politsei poole pöördunud maanteeamet, et seda plaanitakse piiranguvööndisse püstitada. Laekunud oli ka informatsioon, mis seda siis veel lisaks neile pöördumistele kinnitas," rääkis Läänemets.

Läänemetsa sõnul tuleks tegelikult vastu võtta presidendi tagasi lükatud agressioonisümbolite avalikku eksponeerimist keelav seadus. Alar Karis jättis selle välja kuulutamata, sest presidendi hinnangul oli põhiseadusega vastuolus ebamäärasus, mis objektid tuleb avalikust ruumist eemaldada.

Seadus annaks Läänemetsa hinnangul politseile täpsemad juhised, millist tüüpi asjade püstitamine on keelatud ja mis mitte. "Väga mõistlik oleks seaduse raames kuidagi ära reguleerida, et ei tekiks neid küsimusi üht ega teistpidi. Ja politsei vajab ka tegelikult seda selgitust sinna," rääkis Läänemets.

Läänemetsa sõnul võivad erinevaid sümboleid kandvad asjad ühiskonda katki teha. "Kõigi nende mälestusmärkide ümber on võimalik tekitada suuri riigisiseseid konflikte ja pingeid ning Venemaa seda ära kasutab," ütles Läänemets.

"See on ka põhjus, miks kõik, eranditult, sellised võimaliku potentsiaaliga mälestusmärgid on olulised ja miks neid tegevusi jälgitakse, et ei tekiks neid olukordi, kus kohas Venemaa saab jälle Eesti ühiskonda lõhestada," rääkis siseminister.

"Me oleme vaba riik. Politsei ja kaitsepolitsei lähtub seadusest ja seadusega on pandud neile kohustus ennetada erinevaid tekkivaid olukordi, mis võivad mõjutada meie julgeolekut. Seda tehakse ja seda tehakse ka mitte ainult vaadates seadust, vaid tehakse ka kaine mõistusega. Saades aru, et ühiskonnas on erinevad inimesed, erinevate ootuste ja erinevate soovidega. Ja ma rõhutan, need politsei tegevused on pigem rutiinsed tegevused," lisas Läänemets.